Eesti on isheemiliste insultide trombolüüsimise osakaalu poolest Euroopas esikohal

Aastas haigestub maailmas ligikaudu 14 miljonit inimest insulti, mis tähendab, et üle 25-aastaste inimeste seas iga neljas. Insulti sureb maailmas igal aastal peaaegu seitse miljonit inimest ja see on surmapõhjusena teisel kohal südame isheemiatõve järel. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 391. aastapäeva konverentsil rääkis Tartu Ülikooli kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv insuldiravist Eestis praegu ja tulevikus.

Hiljuti avaldatud uuringutulemuste alusel prognoositakse insuldikoormust maailmas järgmiselt: insuldisurmade absoluutarv aastaks 2050 suureneb poole ja haiguskao aastad ühe kolmandiku võrra. Kõrge elatustasemega riikide, sealhulgas Eesti, insuldisurmade arv väheneb, kuid haiguskao aastate arv jääb samasse suurusjärku ühiskonna vananemise tõttu. Lisaks suureneb koormus insuldiravile, sõltumata riigi sissetuleku suurusest.

Kuna Eestis puudub insuldiregister, pakutakse Tervisekassa raviarveid analüüsides, et Eestis haigestub insulti iga-aastaselt 4000 inimest. Viimatise epidemioloogilise uuringu järgi, mis uuris esmase insuldi haigestumust Tartus 15-54-aastaste noorte täiskasvanute seas aastatel 1991-2007, on haigestumus insulti vähenenud. See on toimunud meeste haigestumise vähenemise tõttu. Rahvusvahelised uuringud prognoosivad järgmisteks kümnenditeks Eestis insuldi haigestumuse, levimuse, suremuse ja haiguskao aastate vähenemist. Oletuslikeks põhjusteks on sisemajanduse kogutoodangu kasv ja efektiivne primaarne preventsioon antihüpertensiivse ja verelipiidide sisaldust modifitseeriva ravi näol.

Efektiivne insuldi ravi ägedas faasis suurendab ellujääjate arvu ja parandab nii hilisemat funktsionaalset võimekust kui ka elukvaliteeti. Professor Kõrv tõdes, et Eestis on antud näitajad väga head – 25%-le isheemilise insuldiga patsientidest teostatakse intravenoosne trombolüüs ja 8%-le mehhaaniline trombektoomia. 2019. aasta küsitlusuuringu järgi on Eesti isheemiliste insultide trombolüüsimise osakaalu poolest Euroopa parim. Mehhaanilise trombektoomia teostamise osakaal Eestis on samas suurusjärgus Skandinaavia riikidega. Hetkel on võimalik teostada mehhaanilist trombektoomiat Eestis kahes piirkondlikus haiglas – Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas – see tagab vastavatele spetsialistidele piisava töökoormuse ja vilumuse ning on kulutõhus. Teisalt võib osutuda vastavas ajaaknas piirkondlikku keskusesse jõudmine Eesti piires probleemiks, mis tingib ka protseduuri teostamise madalama protsendi.

Uuringud on näidanud, et insuldipatsiendi ravi n-ö insuldiüksuses, annab oluliselt paremaid ravitulemusi võrreldes teiste osakondadega. Patsiendi insuldijärgne elukvaliteet on parem, surmajuhtude arv väiksem ja ravile kulub vähem ressursse. Ravi teostab insuldiüksuses meeskond ja sellega alustatakse kohe pärast patsiendi hospitaliseerimist. Ravimeeskonda kuuluvad insuldi ägedas faasis arst, õde, hooldaja, füsioterapeut, logopeed ja sotsiaaltöötaja. Hiljem liituvad meeskonnaga tegevusterapeut, neuropsühholoog ja soovitatavalt ka kodused abistajad. Insuldiüksuses peab olemas olema käsitlusjuhend ja personal peab ennast pidevalt täiendama koolitustel. Olgugi, et saame professor Kõrva sõnul pakkuda rekanaliseerivat ravi 30-40%-le patsientidest, on oluline, et kõik patsiendid saaksid käsitletud insuldiüksustes.

Eestis on insuldiüksused kokku kuues haiglas: keskhaiglatest Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas, piirkondlikest haiglatest Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Eestis puudub üheselt kokkulepitud reeglistik, mille alusel insuldiüksustes ravi korraldada. Üheks ravikäsitluse ühtlustamise võimaluseks on leppida kokku, et kõik insuldiüksused taotlevad Euroopa Insuldiorganisatsiooni (ingl European Stroke Organization, ESO) sertifikaadi, mis tõendab, et patsiendid saavad osakonnas Euroopa standarditele vastavat ravi. Seni on selle pälvinud Eestis vaid Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliinik – 2023. aasta augustis.

Eesti insuldi tegevuskava aastaks 2030

Eesti insuldi tegevuskava lähtub ESO insuldi tegevuskavast aastateks 2018-2030. Selle eesmärgid on järgmised: 2030. aastaks vähendada insultide absoluutarvu 10% võrra; ravida üle 90% insuldipatsientidest insuldiüksustes; kõikidel Euroopa riikidel on olemas insuldi esmast ennetamist ja insuldijärgset elu korraldavad riiklikud plaanid; rakendatakse riiklikke strateegiaid rahvatervise sekkumiste edendamiseks, tervisliku eluviisi hõlbustamiseks, keskkonnamõjude, sotsiaalmajanduslike ja hariduslike tegurite, mis suurendavad insuldi riski, vähendamiseks.

Hetkel puudub Eestis üheselt kokkulepitud insuldijärgse elu programm, mis korraldaks ja koordineeriks insuldijärgset elu. Raviteekonna terviklikkuse arendamiseks ja insuldijärgse elukvaliteedi parandamiseks algatas Tervisekassa 2019. aastal insuldijärgse raviteekonna juhtprojekti. Sellest võtsid osa Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Viru Keskhaigla ning see toimus arendusprojektidena aastatel 2020-2022. Sel aastal avaldatud lõppraportist selgub, et juhtprojekt oli efektiivne ning sellele järgnevad jätkutegevused. Selleks on insuldikoordinaatori, kes seob meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi, ja insuldiõe, kes nõustab patsienti ja kontrollib regulaarselt arsti poolt antud soovituste ellu viimist, töökohtade loomine. Hetkel töötatakse välja võimalusi insuldijärgse raviteekonna standardiseerimiseks.

Kokkuvõtvalt on professor Kõrva sõnul kõige olulisem insulte vältida. Selleks on vaja rakendatud kujul rahvatervise sekkumise riiklikku strateegiat. Lisaks on vaja riiklikku insuldikava, mis hõlmaks ka insuldijärgset raviteekonda. Insuldiüksused peavad olema Eestis sertifitseeritud ja insuldi seire peab toimuma pidevalt kvaliteediindikaatoreid analüüsides ning tagasisidestades.