Eesti kutsub Euroopa Liidu riike looma teadustööks ühist geenivaramut

2018. aastal pandi alus EL koostööle geeniandmete vallas, kui võeti ühine eesmärk luua Euroopas teadustööks vähemalt ühe miljoni sekveneeritud genoomi andmestik. „Geeniandmete abil saame luua tõeliselt personaalse meditsiini, kus andmete pealt saab inimesele näiteks anda märku, kui tal on kõrgem vähirisk,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

Eesti Geenivaramul on juhtroll Euroopa genoomiprojektis (Genome of Europe), mille eesmärk on luua riiklike genoomi andmestike baasil Euroopa-ülene andmevõrgustik. Eesti Geenivaramus on ligi 20% täisealiste eestlaste geeniandmed. Eesmärk on 2026. aastaks luua IT-taristu, mis võimaldab turvaliselt analüüsida genoomiandmeid kogu Euroopas riigipiiride üleselt.

„Näeme, et teised Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid haiguste ennetamiseks ja ravi personaalsemaks muutmiseks genoomiprojekti kaudu palju ära teha. Näiteks järgmisel aastal võtame Eestis kasutusele geeniandmetest pärineva info, et hinnata rinnavähi riski ja täpsemalt kirjutada välja mitmeid retseptiravimeid,“ sõnas Sikkut.

Terviseministrite eilse kohtumise keskmes oli Euroopa Liidu avatud strateegiline autonoomia ehk Euroopa võime tegutseda autonoomselt ning vähendada strateegilistes valdkondades sõltuvust kolmandatest riikidest. „Kuigi ravimite varustuskindluse tagamine on Euroopas olnud pikaajaline väljakutse, tõi COVID-19 pandeemia veelgi selgemalt esile tarneahelate haavatavuse. Ka möödunud aasta talvel olid EL riigid silmitsi antibiootikumide üleeuroopalise puudusega,“ lausus Sikkut.

Sikkuti sõnul tuleb Euroopas ravimite varustuskindlust keskselt parandada. „Ravimiturg ja tarneahelad on globaalsed, mistõttu peame lahendama ravimite tarneahelate haavatavused. Samuti tuleb jätkuvalt toetada tootmisvõimekuste arendamist,“ lisas Sikkut.