Eesti digilahendused paistavad Euroopas silma ka koroonaajal (1)

Rahvusvahelise e-tervise organisatsiooni HIMSS 2021. aasta uuring annab ülevaate Euroopa e-tervise valdkonna prioriteetidest, väljakutsetest ja suundumustest. Möödunud aastal seisis e-tervise valdkond silmitsi erakordse olukorraga. Alates sellest, kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas välja COVID-19 pandeemia, kiirenes üleminek digitaalsetele teenustele, seda eriti telemeditsiini osas. Meditsiinitöötajad, tervishoiuasutused, ametiasutused ja tervisetehnoloogia toodete pakkujad reageerisid kriisile, jätkates samal ajal teenuste osutamist äärmiselt pingelistes tingimustes.

Mõistetavalt raamis paljusid selles uuringus esitatud küsimusi COVID-19 pandeemia. Nagu vastused näitavad, on valdkonnas toimunud kiired muutused, mille ulatus varieerub sõltuvalt riiklikest ja piirkondlikest tervishoiutaristutest.

Veebiküsitluses osales üle 400 Euroopa tervishoiutöötaja tervishoiuasutustest (53%), tehnoloogiaettevõtetest (18%), konsultatsioonifirmadest (11%) ja riigiasutustest (6%) ning teistest institutsioonidest nagu näiteks akadeemiline sektor, meedia, kindlustusseltsid ja teadusasutused (11%). Tervishoiusüsteemide huvirühmadena olid küsitletute seas esindatud arstid, õed, IT-eksperdid, juhid, poliitikakujundajad, konsultandid, teadlased ja tervishoiutehnoloogia eksperdid. Uuring korraldati ajavahemikus september kuni november 2020.

Uuringu viis peamist järeldust on järgmised:

1. E-tervise arendamisele oli alus pandud juba enne pandeemiat, kuid pandeemia paljastas paljudes riikides märkimisväärsed ühenduvus- ja integratsioonilüngad.

2. E-tervis saab pärast pandeemiat olema proaktiivsem.

3. Pandeemia on mitmel moel positiivselt mõjutanud üleminekut digitaalsetele terviseteenustele.

4. Ärilised eesmärgid e-tervise vallas on siiani pandeemia tõttu üsna vähe kannatada saanud.

5. Põhjamaid – eriti Eestit – peetakse jätkuvalt e-tervise pioneeriks.

Kuidas on Eesti eeskujuks?

Kui vaadata, millist riiki peetakse praegu Euroopa e-tervise innovatsiooni liidriks, siis pole edetabeli tipus muudatusi toimunud. Eesti (23%) on alates 2019. aastast oma üldist positsiooni parandanud 2% võrra. Jagades liidripositsiooni teiste Põhjamaade ja Hollandiga, lõikab Eesti jätkuvalt kasu juba üle kümne aasta kestnud digipöördest, mille edukus on tulenenud mitmest tegurist.

Aastal 2021 möödub kakskümmend aastat riigi tsentraalselt hallatava andmevahetuskeskkonna X-tee kasutuselevõtust, mis on olnud koostalitlusvõime selgrooks koos iga kodaniku unikaalse digitaalse isikutunnusega. Need on kaks elementi, mis on e-riigi funktsioneerimiseks hädavajalikud.

Digitaliseerumist tervishoiu vallas illustreerivad mitmed näited. Näiteks kirjutatakse uuringus, et kui patsiendil on südameatakk ja teda ravitakse haiglas, teavitatakse X-tee kaudu tema perearsti, kes saab planeerida järelravi. Või siis saab arst saata retsepti X-tee kaudu kesksesse retseptikeskusesse. Kui patsient esitab apteegis oma ID-kaardi, saab ta retseptijärgse ravimi kohe kätte. Patsiendid pääsevad oma terviseandmetele alati ligi e-patsiendi portaali kaudu, mis on samuti ühendatud X-teega.

Eestil on aidanud edu saavutada ka suhteliselt väikesearvuline elanikkond (ÜRO hinnangul 1,3 miljonit) ja võimalus alustada digiteerimist üsna madalast lähtepunktist.

Selline käepärasus, samuti privaatsus, mida pakub plokiahela kasutamine X-tees alates 2012. aastast, ning kiirus ja mugavus on aidanud luua kodanike seas usaldust e-lahenduste vastu. EASi andmetel on nüüdseks 99% teenustest veebis, 99% kodanikel on ID-kaart ja 70% kasutab seda regulaarselt.

Veel enam, 2019. aasta Eesti parlamendivalimistel andis oma hääle digitaalselt 43% ja Euroopa Parlamendi valimistel 46% kodanikest. 99% pangatehingutest tehakse veebis ning rahandusministeeriumi hinnangul on riigis antud üle 500 miljoni digiallkirja. Seda on rohkem kui ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikides kokku.