Eesti Ämmaemandate Ühing: pädevuse tõendamise nõue on ebaühtlane

Ühingu seisukohti selgitab president Liis Raag.

Praegu on olukord selline, et haiglavõrgu haiglates töötavatel ämmaemandatel ei ole kohustust iga viie aasta järel oma pädevust tõendada. Küll aga on see nõue teiste tervisekassa lepingupartnerite juures töötavatel ämmaemandatel.

Toon näite enda kohta. Töötan kahes asutuses. Keskhaiglas minult pädevustõendit ei nõuta, väikeses eratervishoiuasutuses on see aga vajalik, et saaksime tervisekassa lepingupartnerina ämmaemandusabi teenust osutada.

Kutseühinguna sooviksime, et ämmaemandad oleksid ise huvitatud regulaarsest pädevuse tõendamisest. Kuid tõesti, ilmselt jääb motivatsiooni väheseks, kui otsest nõuet ei ole. On ämmaemandaid ja ka tööandjaid, kes ei mõista pädevushindamise vajalikkust. Meiltki küsitakse, mida see annab ja kas/mille poolest siis teistest parem olen.

Headeks eeskujudeks on näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik ja Lõuna-Eesti Haigla, kus kehtiva pädevustõendiga ämmaemandaid väärtustatakse lisatasu maksmisega.

Koolituste vähesus ei tohiks probleemiks olla, sest püüame ka oma ühinguga aastas pakkuda vähemalt 60 koolitustundi. Lisaks on ju ka asutusesisesed ja teiste korraldajate koolitused.

Eesti Ämmaemandate Ühing on regulaarselt kaasajastanud kutsestandardit ja võimaldanud pädevushindamist kõikidele ämmaemandatele, kes seda on soovinud. Ämmaemandate kutsesüsteemi arendamisel on kaasatud kõrgkoole, tööandjaid ja kliinilist tööd tegevaid spetsialiste.

Meie ühing on mittetulundusühing, mille tulu tuleb liikmemaksudest. Pädevuse hindamise korraldamine ja läbiviimine nõuab nii tööjõuressurssi kui raha. Saame sellega hakkama, kuid peame hoolikalt oma tegevusi ja väljaminekuid planeerima. Meil on selle valdkonna jaoks moodustatud oma liikmetest kutsekomisjon. Usun, et kui riik selle ülesande omal ajal kutseühingutele delegeeris, siis leiti, et see võimekus on just kutseala esindajatel.

Oleme ka varem väljendanud rahulolematust selles osas, et pädevuse tõendamise nõue on ebaühtlane, sõltudes ämmaemanda töökohast/tervishoiuteenuse osutajast. Lisaks sellele, et oleme tervisekassaga arutanud pädevushindamise nõude üle ebavõrdse kohtlemise osas, oleme pöördunud Kutsenõukoja poole küsimusega, kas oleks võimalik leida mingis osas pädevushindamisega seotud kulude katmist.

Pädevushindamine väljendab sotsiaalset lepingut ämmaemanda kutse ja ühiskonna vahel ning on ämmaemandusabi kvaliteeti ja patsiendiohutust silmas pidades olulise kaaluga.

Riigiti on pädevushindamine väga erinev. 11 Euroopa riigis ei ole pädevushindamise nõuet, teisalt nõutakse kaugemal, näiteks Uus-Meremaal ja Austraalias ämmaemandatelt iga kolme aasta järel pädevuse tõendamist.