Eesnäärmevähk, migreen, psoriaas – ülikoolihaigla teadustöö tulemusi on rakendatud kümnete haiguste ravis

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf rääkis intervjuus Med24-le, et kliinikumis on kahe aasta jooksul 1,5 miljoni euro eest rahastatud kokku 17 teadus- ja arendusprojekti.

Millised kliinikumi teadusuuringud on andnud olulist uut teavet, mida saab patsientide ravis kasutada? Millised neist on eriti huvitavad?

Kliinikumi arendusfondist rahastatud teadus- ja arendusprojektid on kõik kantud eesmärgist tuua teadus patsiendi teenistusse, st parandada patisentide ravi või haiguste diagnostikat.

Ühte huvipakkuvat on raske esile tuua. Pigem on rõõmustav, et meil on väga eriilmelisi uuringuid ja arendusprojekte. Esiteks on klassikalise ülesehitusega teadusuuringud. Näiteks testitakse eesnäärmevähi kemoterapeutikumide manustamise uusi kombinatsioone esmalt rakuliinidel, seejärel kliinilises uuringus.

Prof Tuuli Metsvahi juhitud teadusuuringus töötatakse välja intensiivravi haigetele individuaalselt kohaldatav antibiootikumi manustamisskeem, mis tagab ravimi maksimaalselt toimiva, aga samal ajal ohutu kontsentratsiooni veres. Selle projekti käigus arendatakse välja ka tarkvara, mis muudab kliinikumi antibiootikumravi juhendid kergesti kättesaadavaks ja kasutatavaks.

Teiseks on innovatsiooniprojektid, mille fookuses on patsiendi diagnostika, ravi ja jälgimine kaugteenusena erinevate IT-lahenduste abil. Näiteks südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli väljatöötamine – selle teenuse abil saame märkimisväärselt parandada taastusravi kättesaadavust südamehaigetele. Taastusravi saavate patsientide osakaalu suurendamine parandab oluliselt inimeste taastumist ja elukvaliteeti muuhulgas pärast müokardi infarkti põdemist.

Närvikliinikus on dr Mark Barchinsky töögrupp läbi viimas prospektiivset kliinilist uuringut, kus testitakse digitaalsel tehnoloogial põhinevat sekkumist migreeni ravis. Migreen on levinuim neuroloogiline haigus, mille all kannatavad kümned tuhanded inimesed Eestis. Uuringu hüpoteesiks on, et digilahenduste abil saame arstiabi tuua abivajajateni kiiremini ja seeläbi oluliselt vähendada raskete migreenihoogude esinemissagedust selles populatsioonis. Vastava digilahenduse prototüüp on täna Kliinikumi patsientide ravis juba kasutatav.

Prof Külli Kingo töögrupp on arendamas digilahendust psoriaasi ravi järjepidevuse parandamiseks. Psoriaas on raske krooniline nahahaigus, mille puhul haiguse remissioonis hoidmiseks on üliolulised ravi järjepidevus ning patsiendi pidev jälgimine. Töös oleva Tervisekassa rahastatud innovatsiooniprojekti abil luuakse uus tervishoiuteenusena kasutatav telemeditsiini lahendus, mille abil saab patsient saata asjakohast jälgimisinfot ja pilte naha seisukorrast. Telemeditsiini lahenduse rakendamine võimaldab lühendada ooteaegu ning suunata patsiendi vajaminevale vastuvõtule seisundi ägenedes kiirelt. Uuringus osalenud patsientide tagasiside on rakendusele positiivne ning ligi 60% uuringus osalenud patsientidest kasutab rakendust aktiivselt.

Millised lootustandvad uuringud on veel pooleli?

Kliinikumi arendusfondi toetatud projektidest nimetaksin siin kaasprofessor Riina Salupere poolt juhitava alanud uuringu „Rasvmaksast siirikmaksani“, mille eesmärk on ühtlustada maksarasvtõve diagnostikat ja käsitlust Kliinikumis. Uuringus töötatakse läbi maksabioptaatide hindamisklassifikatsioon, ning leitakse biomarkerite, ultraheliuuringute ning elastograafia andmete kombineerimisel põhinev ennustusviis maksarasvtõve kulu prognoosimiseks.

Teadusuuringu andmetel põhinev algoritm oleks abiks perearstidele otsustamaks, kas ja millal vajab patsient täiendavaid uuringuid kroonilise maksakahjustuse suhtes ning suunamist gastroenteroloogi juurde.

Mida kliinikumis avastatust rakendatakse ka mujal Eestis või välismaal?

Tartu Ülikoolis ja Kliinikumis toimuv teadustöö on tugeva rahvusvahelise haardega. Kliinikumi arendusfondi projektidel on kõigil ka otsene mõju tervishoiuteenuste parandamiseks kogu Eestis.

Heaks näiteks on dr Alar Irsi juhitav arendusprojekt EuroHeart, mille eesmärgiks on koostöös Euroopa Kardioloogide Seltsi ja Uppsala Kliiniliste Uuringute Keskusega juurutada Kliinikumis ravikvaliteedi tööriist südame-veresoonkonna haiguste andmete kogumiseks. Loodav lahendus võimaldab mõõta, analüüsida ja rahvusvahelisel tasemel võrrelda südamehaigete ravitulemusi, st otseselt hinnata ja parandada meie ravikvaliteeti. Lisaks saame nende rakenduste kaudu osaleda teadus- ja rakendusuuringutes, mis loob võimaluse uute diagnostika- ja ravilahenduste arendamiseks.

EuroHeart projekt hõlmab nii vajaliku infotehnoloogilise platvormi ülesseadmist ja liidestamist kui ka süsteemi kasutuselevõttu südamekliinikus. Hetkel kogutakse platvormil ägeda koronaarsündroomi andmeid, järgmiste arendustöödega lisanduvad teised sagedased südameveresoonkonna haigused ja ravisekkumised. EuroHeart platvormiga ootame edaspidi kindlasti liituma ka teisi Eesti haiglaid.

Kui palju on seni teadusuuringutele raha kulunud?

Ülikoolihaigla erisuseks on ravitööle lisanduv igapäevane õppe- ja teadustöö, mis toimub väga tihedas koostöös Tartu Ülikooliga.

2023. a jaanuari seisuga on Kliinikumis käigus kokku 330 teadusuuringut. Neist paljudes on juhtivateks uurijateks ülikooli teadlased ja õppejõud, kes töötavad ka Kliinikumis arstidena. Tartu Ülikooli kaudu toimub mitmete kliiniliste meditsiini teadusgrantide elluviimine, mille rahastajad on kas Eesti või rahvusvahelised teadusorganisatsioonid.

Lisaks on Kliinikumis töös meditsiiniseadmete tootjate või ravimfirmade rahastatud kliinilised uuringud, Eestisisesed innovatsiooniprojektid (Tervisekassa jt) või ka Euroopa rahastatud teadus-arendusprojektid (EL Horizon, EIT Health jt), kus oleme juht- või kaaspartneriks.

Kliinikumi poolt käivitasime kaks aastat tagasi uue ja olulise teadustöö toetusmeetme – Kliinikumi arendusfondi. Tänaseks on sealt rahastuse saanud kokku 17 teadus-arendusprojekti kogusummas ligi 1,5 miljonit eurot. See on märkimisväärne summa, olles samas suurusjärgus kui arstiteadustele eraldatavad teadusgrandid Eesti Teadusagentuuris.

Millised projektid on veel tulemas?

2022. aastal rahastamisotsuse saanud teadusprojektid on kõik praeguseks alustanud. Nende hulgast vääriks esiletõstmist siinkohal veel prof Helle Karro juhitud massiivne projekt sünnitusjärgse verekaotuse ennetusest ja ravist ning dr Aleksei Rakitini ja kolleegide uurimistöö epilepsiast fertiilses eas naistel ja rasedatel. Mõlemad projektid aitavad vähendada ja ennetada võimalikke tervisekahjusid väga olulisel patsientide rühmal – sünnitajatel.

Mida arendusfondi abiga veel teete?

Tahaksin rõhutada, et Kliinikumi missiooni – „Teadus patsiendi teenistuses“ – kandmisel on äärmiselt oluline roll koolituslähetustel. Kahe aasta jooksul oleme arendusfondist eraldanud kogusummas üle 140 000 euro 23 koolitustoetusele töötajate praktiseerimiseks välismaa haiglates või erialaste koolituste korraldamiseks Eestis.

Eriti hea meel on noorte kolleegide praktiseerimise üle välismaal. Näiteks osaleb patoloogiateenistuse arst-õppejõud Joosep Seppet mitmekuisel neerupatoloogia alasel väljaõppel Erlangeni Ülikoolikliinikus, südamekliiniku ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arstid ja õed teevad dr Olavi Maasikase juhtimisel õppevisiite Karolinska ülikoolihaigla kehavälise membraanoksügenisatsiooni (EKMO) keskusesse, kõrvaarst dr Evgenia Chetverikova kõrvakliinikust tegutseb külalisuurijana Stanfordi Ülikoolis, dr Pilleriin Värk on laste ortopeedia alasel väljaõppel Philadelphia lastehaiglas.

Kliinikumis läbi viidud koolitustest tooksin esile dr Leho Ripsi ja kolleegide poolt korraldatud artroskoopia alast konverentsi, kus rahvusvaheliste ekspertide osalusel toimus praktiline õpe ja kogemuste vahetamine sporditraumade ja liigeshaiguste kirurgilise ravi osas. Psühhiaatriakliinikus korraldati dr Reigo Reppo eestvõttel psühholoogide online-koolitus, mille sisuks oli kaasaegse, rahvusvaheliselt valideeritud psühholoogide poolt läbi viidava küsitlustiku kasutuselevõtt autismi diagnostikaks lastel. Anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus on kaasprof Juri Karjagini juhtimisel väljatöötamisel ja juba ka käigus põhjalik, süsteemne koolitusprogramm ultraheli oskuste õpetamiseks erakorralise meditsiini ning anestesioloogia ja intensiivravi spetsialistidele. Kõik need koolitused toovad Kliinikumi patsientide teenistusse meditsiinipersonali, kelle oskused ja teadmised on kõrgel rahvusvaheliselt tasemel.

Kokkuvõttes, Kliinikumi arendusfondi poolt toetatud teadus- ja arendusprojektid ning koolitustegevused on vältimatult vajalikud meie kliinilise kompetentsi arendamiseks ja hoidmiseks ülikoolihaiglale vastaval tasemel. On hea meel tõdeda, et kolleegide hulgas on suur huvi nii teadus-arendustöö kui ka erialase enesetäiendamise vastu.