Eero Merilind: sakslased võtavad šnitti Eesti digitaalsest tervishoiust
Kui meie oleme oma e-tervishoiuga juba ära harjunud, siis Saksamaal ei teata digiretseptist ega -registratuurist veel midagi, ütles perearst ja Riigikogu liige Eero Merilind pärast kohtumist Saksa tervishoiu ekspertidega, kellel jäi Eesti kogemust kuulates imestusest suu lahti.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Merilinnu sõnul tulid eksperdid Bosch Health Care`st tutvuma Eesti tervishoiu e-lahendustega. Kuna Saksamaa infotehnoloogilised lahendused on alles tagasihoidlikud, vaatasid sakslased põnevusega, kuidas meie terviseinfosüsteem infot vahendab. “Sakslased kuulasid kõike suu lahti ja imestasid, kuidas sellised asjad nii väikeses riigis on võimalikud. Tulid meid kuulama ja siis šnitti võtma.”
Merilind tutvustas neile Eesti peremeditsiini digipoolt, millega meie arstid iga päev kokku puutuvad ja mis on nii tavaline. “Meil on digiregistratuur ja digiretseptid. Kui digiretsept on meil juba aastakümneid ja noored arstid ei teagi, kuidas kirjutada paberretsepti, siis Saksamaal seda veel ei ole. Neil kehtivad ka osad retseptid ainult ühes ja teised retseptid teises liidumaas. Osa infost on vaid asutusepõhine ja asustuste vahel teave hästi ei liigu.”
Milline on Saksamaa tervisesüsteem?
Ka Saksamaa tervisesüsteem on Eesti omast täiesti erinev. Kui Eestis on üks haigekassa, siis Saksamaal on 80-90 erinevat haigekassat. “Sõltuvalt sellest, missuguse haigekassa liige sa oled, vastavalt sellele sa teenuseid saad. Need võivad erineda ooteaja ja teenuste valiku osas, kuid kvaliteedis üldiselt ei erine,” märkis Merilind.
Inimesed maksavad ise oma palgast ravikindlustusmaksu. Kolmandikul elanikest on veel lisaks erakindlustus, mille kaudu on võimalik saada arstiabi kiiremini kui riiklikus järjekorras oodates. “Kui küsisin, kui pikad ootejärjekorrad on, jäid nad natuke ebalevaks… Ütlesid, et seda nad täpselt ei tea, see sõltub erinevatest asjaoludest. Võib saada kohe, vähese ootamise järel, kuid selliseid pooleaastaseid järjekordi ei pidanud olema.”
Arstide puudus igal pool
Muidu on aga Saksamaal sama olukord nagu Eestis: vananev elanikkond, mitu haigust ühel inimesel ja suur arstide, sealhulgas perearstide puudus.
Merilinnu sõnul rääkis Saksa kolleeg, et puudus on nii tõsine, et kui perearst pensionile läheb, ei tulegi kedagi asemele. “Kutsus mind Saksamaale tööle. Need summad, mida Saksa arstid teenivad, on päris viisakad, Eestiga võrreldes mitmekordsed. Töö on ka hästi korraldatud, oma kindel patsientuur jne. Arvan, et Saksamaal on isegi kergem töötada kui Eestis.”
Samasugune arstide puudus on Merilinnu sõnul ka Inglismaal. “Lugesin äsja raamatut, mille Arstide Liidu asepresident oli saatnud parlamendile perearstinduse minevikust, olevikust ja tulevikust. Sealt selgus, et nad on rohkem proovinud asju, millele meie peremeditsiinis alles tuleme. Näiteks on apteekrid liidetud esmatasandi tervishoiu meeskondadesse. Nad on proovinud organiseerida ravi ka piirkondliku vastutuse printsiibil, kus 30-50 000 patsiendi eest võtab vastutuse üks tervisekonsortsium. Osasid tegevusi on pannud tegema kliinilised assistendid või õed, aga see ei ole lahendanud ära arstide puudust. See on igal pool maailmas,” nentis Merilind.