Eero Merilind: patsiendikindlustuse edasilükkamine oleks olnud asjakohane

Med24 küsis Riigikokku kuuluvatelt arstidelt, milline oli nende jaoks möödunud aasta tervishoius ja mida ootavad uuelt.

Mida peate Riigikogu liikme ja arstina 2024. aasta suurimateks õnnestumisteks ja ebaõnnestumisteks tervishoius?

Õnnestumistena võib esile tõsta digitaliseerimise edenemise tervishoiusüsteemis, sealhulgas e-tervise lahenduste arendamise, mis on parandanud patsientide ja arstide suhtlust (digiplatvormid, näiteks Perearst24 jt). Suurimaks ebaõnnestumiseks on aga tervishoiusüsteemi alarahastatus, mis väljendub nii arstide ülekoormuses kui pikkades ravijärjekordades, ning kollektiivlepingu sõlmimata jätmine, mis on loonud ebakindluse erialaliitudes ja personali seas.

Kui põhjendatuks peate praeguses olukorras arstide palgatõusu ootust?

Arstide palgatõus on põhjendatud, arvestades nende töökoormust ja vastutust, aga ka noorte spetsialistide väljarännet. Praeguses ummikus on oluline leida kompromiss (palgatõus 3-5%), mis arvestab nii tervishoiutöötajate ootusi kui ka riigi rahalisi võimalusi. Palgatõus on oluline, et säilitada kvaliteetset tervishoiuteenust riiklikus tervishoiusüsteemis.

Kuidas suhtute sellesse, et Tervisekassa on sunnitud kasutusele võtma reservid? Kuna see saab olla ajutine, siis milliseid põhimõttelisi muudatusi peate rahastuses vajalikuks edaspidi?

Reservide kasutamine on tõesti ajutine lahendus ning näitab, et tervishoiu rahastuse alused vajavad ümbervaatamist. Pikemas perspektiivis on oluline suurendada rahastust läbi solidaarse maksusüsteemi reformi ja/või kaaluda alternatiivseid meetodeid nagu tervishoiuteenuste kaasrahastamine, kuid seejuures peab jääma keskseks printsiibiks kättesaadav tervishoid.

Milliseid mõtteid tekitab teis nn patsiendikindlustus, mis on olematus konkurentsiolukorras üllatavalt kallis, eriti olukorras, kus raha on igalt poolt puudu? Kas seda oleks võinud veel edasi lükata?

Patsiendikindlustuse kõrge hind konkurentsi puudumisel on tõsine probleem, eriti arvestades üldist rahapuudust tervishoius. Selle rakendamine praeguses majanduslikus olukorras võib tunduda kiirustatud, sest raha puuduse korral tuleks anda prioriteet olemasolevate süsteemide tõhustamisele. Kindlustuse edasilükkamine, kuni selgete alternatiivide ja konkurentsi tekkimiseni oleks olnud asjakohane.

Mida peate Riigikogu liikme ja arstina 2024. aasta suurimateks õnnestumisteks ja ebaõnnestumisteks tervishoius?

Uuel aastal on ootus, et tervishoiusüsteemis viiakse ellu struktuurseid muutusi, mis aitavad leevendada rahastuskriisi. Lisaks on oluline tugevdada tervishoiutöötajate motivatsiooni ja parandada töötingimusi. Samuti võiks täiendav fookus olla ennetustegevusel ja terviseteadlikkuse tõstmisel, mis aitaks vähendada süsteemi koormust pikas perspektiivis. Ootused on ka sellele, et tervishoius jõutakse kokkulepeteni, mis loovad stabiilsust ja kindlust kõikidele osapooltele.