Edvard Garder: igal maakonnahaiglal võiks olla oma eripära

Olete praeguseks Läänemaa haigla juhina töötanud juba ligi neli kuud. Kuidas on sisseelamine läinud?

Minu enda hinnangul väga hästi. Läänemaa haigla kollektiiv on väga meeldiv ja on mind avasüli vastu võtnud. Minu jaoks on protsess olnud igati sujuv.

Kas olete täielikult pühendunud haigla juhtimisele või saate teha ka arstitööd?

Minu üks oluline kriteerium tööle asumisel oligi, et saaksin jätkata ka arstitööga. Vastasel korral oleksin ära öelnud. Kliiniline töö jäi sisseelamise ajal natuke tagaplaanile, kuid nüüd teen arstitööd nii Läänemaa haiglas kui ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas jälle üha rohkem.

Miks soovisite minna Läänemaa haiglat juhtima? Kas olete selle piirkonnaga kuidagi seotud?

Läänemaaga mul side puudub. Tõsi, olen seal haiglas väga lühikeste episoodidena töötanud ja residentuuri ajal käinud juhendajaga kaasas. Üksikutel päevadel olen Põhja-Eesti regionaalhaigla kolleege asendanud. Kui Tartu ülikooliaastad välja arvata, siis olen olnud läbi ja lõhki Tallinna poiss.

Tulin Läänemaale, sest otsisin uusi väljakutseid. Tundsin, et karjääri mõttes on uusi tuuli vähe. Et oled mingid asjad ära õppinud ja siis teed aina neid samu asju. Tekkis iganädalane rutiin. Polnud enam sellist väljakutset nagu siis, kui kirurgina alustasin. Tänapäeva meditsiinis teeb igaüks oma väikest juppi. Mõnes mõttes on see hea, et saad kirurgina viimistleda oma liigutused perfektsuseni, kuid teisalt, mulle tundub, et kirurgi elu oli paarkümmend aastat tagasi palju mitmekülgsem. Ampluaa oli laiem. Viimastel aastatel tekkis sisetunne, et tahaks midagi veel ja hakkasin ka erasektori poole vaatama. Sain sealt palju pakkumisi, aga kuna tahtsin olla suures meditsiinis, siis tundus Läänemaa haigla hea balansiga valik – olen riiklikus meditsiinisüsteemis, saan kogeda uusi tuuli ja jätkata arstina.

Olete öelnud, et teie eesmärk on teha Läänemaa haiglast tugev maakonnahaigla. Missugune on teie silmis tugev maakonnahaigla?

Paljud maakonnahaiglate arstid on suhteliselt eakad. Ma arvan, et juurde oleks vaja uut põlvkonda, noort verd. Ma ei ütle, et vana kaader pole pädev, aga see on paratamatu, et noored tahavad rohkem ette võtta, toovad uusi tuuli, ei tee alati nii, nagu on alati tehtud.

Tugeval maakonnahaiglal on kolm tugisammast. Pädevad kolleegid, kes võiksid osakoormusega töötada ka suuremas haiglas. Teiseks, kaasaegne aparatuur ja töökeskkond ning kolmandaks jätkusuutlik majandamine. Need on kõik omavahel seotud. Kui sul on vahendeid, siis on tõenäoliselt kaasaegne aparatuur ja töökeskkond ning siis on haigla noortele atraktiivne.

Lisaks, mitte ainult Läänemaa haiglal, vaid igal maakonnahaiglal võiks olla mingi eripära. See ei pea olema tohutult suur asi. Näiteks suure tõenäosusega ei hakka me Läänemaal tegema kardiokirurgiat. See võib olla mingisugune väiksem asi, mida teeme hästi ja mille tõttu julgetakse meile suunata patsiente ka suurest haiglast. Kasvõi sellepärast, et ressursse mõistlikumalt jaotada, sest kõike ei pea suurtes haiglates tegema. Mõned väiksemad lõikused võiksidki koonduda maakonnahaiglatesse.

Kas on mingid kindlad erialad või teenused, mis võiksid haiglasse juurde tulla või millest Läänemaa haigla kindlasti loobuda ei või?

Seda, mis on inimestel praegu kodu lähedal olemas, ei tohiks ära võtta. Kui patsiendid ja erialad on olemas, siis seda ei tasu kaotama hakata. Pigem võiks vaadata, kas saab mingisuguseid erialasid juurde tuua. Koroonapandeemia on toonud uusi tuuli. Tekkinud on kaugvastuvõtud, mis on haigekassa poolt rahastatud. Tänu sellele areneb tulevik võibolla sinna suunda, et me ei peagi kõiki arste alati kohale tooma, vaid patsient saab arstiga kohtuda videosilla teel.

Läänemaa haiglasse võiksid tulla ka residendid, et õppida natuke rahulikumas tempos ja keskkonnas, kui seda pakub suur haigla. Meil võtavad residendid praegu valvetööst osa, aga nad võiksid teha ka erialatsükleid.

Missugused erialad võiksid Läänemaa haiglasse juurde tulla?

Üks uus eriala, mis tõenäoliselt lähiajal lisandub, on lasteortopeedia. See on eriala, mida kirurgilises mõttes Läänemaa haiglas tegema ei hakata. Kui lasteortopeedil on mõni patsient, kes vajab operatsiooni, siis toimub see Tallinna lastehaiglas.

Juba on juurde tulnud pediaatria eriala esindaja, kes on uus ravijuht dr Alge Vare. Tegelikult on Läänemaa haiglas paljud erialad juba kaetud ja võimalike lisanduvate erialade puhul räägime pigem mikroerialadest.

Kui palju arste on Haapsalus kohapeal ja kui palju käib Põhja-Eesti regionaalhaiglast?

Palju käib. See on Eesti meditsiinis sage nähtus ja seda ei tasu karta. Kui arst sõidab, siis sõidab üks inimene, aga kui sõidab terve tema polikliiniku päeva täis patsiente, siis sõidab võibolla viisteist inimest. Kedagi vägisi väiksematesse haiglatesse tööle ei sunnita. Põhja-Eesti regionaalhaigla on nii suur asutus, et kui välja kuulutada, et on abi vaja, siis ikka inimesi leiab. Eriti, kui kohapealne haigla suudab kuidagi motiveerida. Võibolla tulevik toob selle, et ka arst ei pea enam sõitma, vaid on hoopis kaugvastuvõtud. Selline võimalus on tegelikult ka praegu juba olemas, aga väga laiaulatuslikult pole veel rakendunud. Eks saab näha, kuidas trendid kujunevad.

Kuidas mõjutas koroonaviirus Läänemaa haigla tööd?

Esimene laine oli raskem, sest oli palju teadmatust ja töö pandi seisma. Majanduslikult mõjutas see haiglat väga palju. Haigekassa lepingu täitmises tekkis mahajäämine. Tehti ajutisi juurdeehitusi. Õhustik oli seoses ähvardava isikukaitsevahendite puudusega ärev. Testimisvõimekusega olid kehvad lood. Paljud need aspektid on tänaseks paranenud ja meil on tekkinud kogemused. Isikukaitsevahendeid jagub ja saame plaanilist tööd jätkata. Meil on olemas tegutsemisplaanid. Ma arvan, et teise laine ajal on kõik palju rahulikum. Tõsi on ka see, et Läänemaa haigla pinnal pole veel ühtegi positiivset koroonatesti antud.

Kuidas on kulgenud IT-süsteemide Põhja-Eesti regionaalhaiglaga ühildamine?

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis oleme uue aasta esimesel kuul Põhja-Eesti regionaalhaiglaga samal IT-lainel. Personalil on vaja ümber õppida, vanematele kolleegidele ei pruugi see väga lihtne olla. Suur pluss on see, et kui regionaalhaiglast tuleb külalisarst, siis pole vaja pikka kohanemisaega, sest kõik süsteemid ja programmid töötavad samamoodi nagu tema põhitöökohas.

Kui hästi on Läänemaa haigla seotud Põhja-Eesti regionaalhaiglaga – kas saaksite tuua lisaks IT-le mõned näited heast koostööst ja sellest, millist praktilist kasu suure haigla tiiva all olemine maakonnahaiglale annab?

Oleme vägagi seotud. Meil kävad Põhja-Eesti regionaalhaiglast väga mitme eriala arstid – kirurgid, ortopeedid, günekoloogid, radioloogid, neuroloogid, endokrinoloogid, EMO valvearstid jne. Regionaalhaiglas kirjeldatakse meie kompuuteruuringute pilte. Kompuuter asub Läänemaal, patsient käib siin uuringul, pildid lähevad pildipanka, regionaalhaiglas vaatab arst pilti ja kirjutab vastuse. Ühtlustamisel on transporditeenused, et haiglate vahelistest sõitudest maksimum võtta. Kui varem oli vaja viia patsient ühest haiglast teise ja auto tuli tühjalt tagasi, siis nüüd mõeldakse läbi, kas sinna saab panna kauba või midagi muud peale. Oluline on ka see, et osaleme ühistes hangetes. Nii on võimalik ka väiksemal tegijal paremaid tingimusi saada. Põhja-Eesti regionaalhaiglal on olemas teenistused, kellelt nõu küsida, sest väikehaiglal pole mõtet neid endal ülal pidada. Näiteks saame küsida siit juriidilist abi. Lisaks osutavad nad meile ka laboriteenust. Nii et oleme suhteliselt ühte kasvanud juba praegu.

• Dr Edvard Garder on lõpetanud Tallinna 21. Kooli 2005. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala 2011. aastal.
• Põhja-Eesti regionaalhaigla meeskonnaga liitus ta kirurgia residendina 2011. aastal, jätkates kirurgina 2016. aastast.
• Alates käesoleva aasta 1. juulist on Edvard Garder Läänemaa haigla juhataja.