Eda Rembel: tunnen rõõmu toetavatest kolleegidest ja heast töökeskkonnast

Presidendilt teenetemärgi saamine on alati kõigile saajatele üllatuseks. Kuidas see uudis teieni jõudis?

Minu juurde tuli meie haigla juhtkond ja mulle ulatati telefon. Helistajaks oli Põhjaranniku reporter, kes siis ütleski, et olen pälvinud Eesti Punase Risti neljanda klassi teenetemärgi. Loomulikult oli selline kõrge riiklik tunnustus minu jaoks suur ja ootamatu üllatus. Kui küsida, mida see minu jaoks tähendab, siis arvan, et tunnustust on leidnud töö, mida olen koos oma kolleegidega aastate jooksul teinud.

Millised on teie tööpäevad Ida-Viru Keskhaiglas?

Tööpäeva sisse jäävad kõik nii tavapärased vastuvõtuga seotud tegevused kui ka administratiivsed tegevused ning ravimeeskonna arutelud. Kindlasti pean töös järgima ja mõistma oma pädevuse piire ning vajadusel patsiendi vastava eriala spetsialisti juurde edasi suunama. Minu vastuvõtule on oodatud lapsed ja noorukid kuni 18.eluaastani. Esmane vastuvõtt on alati koos vanemate või eestkostjaga, sest vajalik on kaardistada lapse arengulugu. Korduvatel vastuvõttudel võib vanema nõusolekul nooruk käia ka üksinda. Lapse/nooruki vaimse tervise probleemide korral broneerivad enamasti lapsevanemad ise vastuvõtule aja, kuid vastuvõtule pöördutakse ka Rajaleidja spetsialistide, õpetajate, lastekaitse- ja/või sotsiaaltöötajate ning teiste erialaspetsialistide soovitusel või suunamisel.

Kas olete oma töös mingisugustele valdkondadele rohkem keskendunud?

Ei saa öelda, et oleksin keskendunud mingisugustele kindlatele probleemidele. Vastuvõtule pöördutakse erinevate vaimse tervise probleemidega: näiteks alanenud meeleolu, ärevus ja sellega seonduvad tegurid, häiritud söömiskäitumine, arenguprobleemid, enesevigastamine, käitumisprobleemid, raskused sotsiaalse toimetulekuga. Viimasel ajal näen vastuvõtul tihti õpiraskuste ning tähelepanu- ja keskendumisprobleemidega lapsi ning noorukeid, sagenenud probleemiks on unehügieeni järgimine ning vähene füüsiline aktiivsus.

Need probleemid on eeldatavasti seotud nutiseadmete liigse kasutamisega?

Jah. Kui küsida näiteks millega laps või nooruk enne uinumist tegeleb, siis võib öelda, et üsnagi paljud kipuvad enne magama minekut olema nutiseadmes. Ka öösiti, kui uni läheb ära ja telefon on läheduses, kiputakse sinna piiluma.

Milline on selliste patsientide ravisoostumus ja kuidas vanemad sellega kaasa tulevad?

Eks tihti vanematel ongi päris keeruline kodus piiranguid seada, sest lapsed ju protestivad. Ja kui õhtul telefoni käest ära ei võta, võibki juhtuda, et ajal, kui vanemad magavad ning magama peaks ka laps, piilub ta magamise asemel hoopis telefoni. Viimasel ajal Eestis tehtud uuringud on näidanud, et umbes 30,1% teismelistes magab alla soovitava uneaja. Halb unehügieen aga mõjutab nii mitmeidki tervisele olulisi aspekte. Näiteks on teaduslikult tõendatud seos regulaarse une ja õpitulemuste vahel, stabiilsem ärkamisaeg on seotud parema enesehinnanguga. Seega on une- ja ärkveloleku rütmi paikasaamine väga tähtis enda vaimse tervise eest hoolitsemisel. Teadusuuringud on kinnitanud, et inimene on ise suuteline oma harjumusi kujundama, kvaliteetse unerütmi saavutamisele aitavad kaasa meie enda teadlikud valikud ja tegevused enne magamaminekut. Olen märganud, et nii mõnigi kord oodatakse kiireid tulemusi, kuid juhul, kui uneprobleemid on kestnud juba pikemat aega, tulemusi kiiresti ei saavutata ning motivatsioon unerežiimi korrigeerida võib kaduda. Seetõttu on oluline selgitada, et regulaarse unerežiimi kujundamiseks tuleb väikeseid muutusi teha tasapisi, sammhaaval.

Ütlesite, et tegutsete pädevuse piires ja vajadusel suunate patsiendi edasi. Millised võimalused edasisuunamiseks Ida-Virumaal on, teades, et arste on vähe?

Lapse või nooruki seisundit tuleb hinnata selle põhjal, kui palju need probleemid, millest ta ise või lapsevanem räägib, häirivad tema toimetulekut ning arengut, kas on üheaegselt erinevaid probleeme. Kui laps või noor vajab edasist suunamist, teatud teraapiat või muud ravi, kaasan vajaliku tervishoiutöötaja. Patsiendi edasise raviteekonna planeerimiseks toimuvad meeskonnaarutelud koos Tartu Ülikooli Kliinikumi lastepsühhiaater dr Inna Lindrega. Arutame läbi, millised uuringud on vajalikud terviseseisundi täpsustamiseks, milline on edasine raviplaani. Lastepsühhiaatri esmasele vastuvõtule minnakse Tartusse, kuid korduvaid vastuvõtte on vanema nõusolekul võimalik teha ka videosilla vahendusel.

Oma igapäevatöös peangi väga oluliseks patsiendi vajadustest lähtuvat meeskonnatööd teiste erialaspetsialistidega ning koostööd lapse või nooruki, tema pereliikmetega, lähedastega ja sotsiaal-haridussüsteemiga.

Missugune on koostöö perearstidega?

Näiteks kui laps või nooruk on käinud ära uuringutel ja lastepsühhiaatri poolt on ordineeritud ravi ning ravi tulemusel seisund on stabiliseerunud, võib ta edasisele ravi jälgimisele jääda ka perearsti juurde. Perearstil on Tervise infosüsteemi vahendusel (e-konsultatsioon) alati võimalik nõu ja abi saamiseks konsulteerida lapsele ravimi määranud arstiga. Meie perearstid kasutavad e-konsultatsiooni võimalust üsna sageli.

Kui kättesaadav on Ida-Virumaal vaimse tervise abi ja kui piisav see on?

Jah, tõsi on, et nii nagu teisteski Eest piirkondades, pole ka Ida-Virumaal vaimse tervise teenust pakkuvaid spetsialiste piisavalt. Lisaks Ida-Viru Keskhaiglale on võimalik vaimse tervise probleemidega pöörduda vastuvõtule Tervisekeskusesse Corrigo, kus pakuvad teenuseid vaimse tervise õde (patsientidele alates 3. eluaastast), psühhiaater (võtab vastu lapsi alates 12. eluaastast) ning eest, vene ja inglise keelt valdavad psühholoogid. Alates 2024. aasta oktoobrist pakub Tervisekeskus Corrigo vaimse tervise teenuseid veel Narvas. Narva Haiglas asub ka laste ja noorukite vaimse tervise kabinet, kus võtab vastu vaimse tervise õde. Õpiraskuste ning käitumisprobleemide korral saab esmaseks hindamiseks pöörduda Jõhvis ja Narvas asuvatesse Rajaleidja keskustesse. Nii et võimalusi vaimse tervise probleemide korral abi saada meil ikkagi on. Võib-olla teeb meie piirkonda spetsialistide leidmise keeruliseks asjaolu, et siin elab suur protsent muu emakeelega patsiente ning enamasti noored äsja kooli lõpetanud spetsialistid valdavad teise keelena pigem inglise keelt, mistõttu võib vähese vene keele oskuse tõttu tekkida patsiendi ja spetsialisti vahel keelebarjäär. Samuti võib põhjuseks olla pikk vahemaa, sest, kui spetsialist elab Tartus või Tallinnas, kulub edasi-tagasi sõiduks vähemalt neli tundi tööpäevast.

Kas teie patsiendid on ka Ukraina põgenikud? Milliste probleemidega nemad teie juurde tulevad?

Jah. Neil esineb meeleoluhäireid ning ärevusega seotud tegureid, mis võivad olla tingitud eelnevatest üleelamistest. Üsna palju lapsi on suunatud koolist seoses õpiraskuste ja käitumisprobleemidega. Lastel on keeruline kohaneda meie õppekorralduse ning õppeprogrammiga.

Kas teie juurde saab lihtsalt pöörduda või on vaja saatekirja? Kui pikad on üldse järjekorrad?

Minu vastuvõtule pöördumiseks saatekirja vaja ei ole. Järjekord muidugi on, hetkel on avatud juulikuu ajakava. Esmaste plaaniliste vastuvõttude arv on piiratud, kuna raviga alustanud patsiendid vajavad stabiilse seisundi saavutamiseks korduvaid vastuvõtte. Vastuvõtule saab aja broneerida läbi Ida-Viru Keskhaigla registratuuri. Küsimuste korral on soovitav mulle e-postile kirjutada, sest ajal, kui kabinetis on patsient ma telefonile ei vasta.

Millest tunnete Ida-Virumaal kõige enam puudust ja mis on hästi?

Ei oskagi öelda, millest mina puudust tunneksin. Eks alati, kui väga otsida ja tahta, leiaks põhjuse kurtmiseks või rahulolematuseks, kuid arvan, et olulisem on keskenduda sellele, mis on hästi ja positiivne. Hästi on see, et mul on toetavad kolleegid nii meie Ida-Viru Keskhaiglas kui Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite psühhiaatria osakonnas. Minu töökoht ja töökorraldus on turvaline ja sobiv. Arvan, et kui on toetavad kolleegid ja turvaline töökeskkond, pole kurtmiseks põhjust.

Lõpetuseks tahaksin veel öelda, et oma vaimse tervise eest hoolitsemisel saab palju ära teha nii noor ise, kui ka lapsevanem. Oluline on perekeskkonna toetav roll, suhted sõpradega, sotsiaal-emotsionaalsed oskused ning tervislikud eluviisid.