EAÜS-i president Kristiina Tideman: noor arst ootab toetavat ja sõbralikku töökeskkonda (1)

Kristiina Tideman on Eesti Arstiteadusülilõpilaste Seltsi president alates aprillist.

Lähenemas on õppeaasta lõpp. Kas või kuidas teevad Eesti haiglad tööd selleks, et saada tulevasi arste enda juurde?

Eestis on päris palju haiglaid ja muid tervishoiuasutusi, kes ennast tudengite seas reklaamivad. Nii mõnigi haigla soovib korraldada EAÜS-iga külastusi haiglatesse või harivaid töötubasid. Erinevad tervishoiuasutused on kutsutud ka arstiteadustüliõpilaste sündmustele. Näiteks kolmanda kursuse ekvaatoripeole, mis tähistab üldarsti haridusteest poole läbimist. Samuti viienda kursuse lõpubanketile, mis tähistab teoreetilise arstiõppe lõppu. Lisaks on meie tudengite seas populaarseks saanud erialaseltside seminarid ehk ka nemad teevad hästi palju tööd tulevaste arstide n-ö enda poole tõmbamiseks. Nii et jah, Eesti haiglad ja tervishoiuasutused teevad juba ennetavalt tudengite seas tööd, kui neile selleks vähegi võimalust pakutakse.

Kas väiksemad haiglad, kus teatavasti on tööjõust eriti terav puudus, paistavad selles osas silma?

Päris paljud väikesed haiglad on meiega ühendust võtnud, et organiseerida külastusi või töötube. Mitmed neist on erinevate ürituste korraldamisel meile rahaliselt toeks. See jääb tudengitele hästi meelde. Samuti käivad nad pidulikel sündmustel kohal. Sügisel oleme EAÜS-iga korraldamas karjääripäeva, kuhu ootame nii suuremaid kui väiksemaid haiglaid kui ka teisi tervishoiuasutusi.

Tegelikult levib kõige paremini hea sõna. Päris paljud arstitudengid töötavad väiksemates maakonnahaiglates ja kui töökeskkond on hea ning noored on tööandjaga rahul, siis tuleb sinna kindlasti töötajaid juurde.

Milline on see töökeskkond, kuhu noored arstid tahaksid tööle minna?

Noor alustav arst vajab alguses kindlasti tuge ja võimestamist, kuna päriselu on ülikoolist väga erinev. Kui noor arst saab diplomi ja tervishoiutöötaja koodi kätte, siis satub tema õlgadele selline vastutus, millist varem kunagi pole olnud. Unelmate töökeskkond võiks olla hooliva, sõbraliku, mõistva ja kogenud kollektiiviga. Noorele arstile on oluline võimalus õppida palju uusi asju ning see, et teda selle käigus toetatakse.

Milline on reaalne olukord?

Minu isiklik töökogemus hõlmab siiani ühte regionaalhaiglat ja maakonnahaiglat. Pean tõdema, et maakonnahaiglates on tööjõupuudus tõesti üüratu. Puudu pole mitte ainult arste, vaid ka õdesid, hooldajaid ja teisi olulisi töötajaid. Maakonnahaiglates pole kõik uuringud kohe kättesaadavad, samuti pole kättesaadavad kõik spetsialistid, mistõttu tuleb mõne patsendi osas konsulteerida telefoni teel suurema haiglaga. Koostöö suurema haiglaga ongi pigem uuringute ja konsultatsioonide raames. Patsientide arv on maakonnahaiglates hästi suur ja osakonnad on pidevalt haigeid täis. Arstid ja õed, kes seal töötavad, peavad omama väga erinevaid käelisi oskusi ning nende teadmiste baas peab olema laiahaardeline, kuna patsientide haiguste profiil võib olla väga lai. Ette võib tulla ootamatusi. Näiteks võib juhtuda, et sa ei saa kohe konsultanti regionaalhaiglast kätte. Ka selliste ootamatuste korral tuleb sul patsiendiga ikkagi hakkama saada.

Kujutan ette, et kui arste on nii vähe, siis võib tudeng või resident leida end olukorrast, kus peab üksi, ilma juhendamiseta hakkama saama?

Paraku tuleb selliseid olukordi ette - see on tulnud välja ka meie iga-aastasest abiarstinduse tagasisideküsitlusest. Mullu oli vaid 31% küsimustikule vastanud abiarstidest olemas juhendaja, kes oli alati kättesaadav. Siinkohal on kindlasti palju arenguruumi. Õnneks on tulemas seaduse muudatus, mis ütleb, et abiarstidele peab juhendaja alati kättesaadav olema. Nii et ma tahaks loota, et see on muutumas.

Mida peaksid väiksemad haiglad veel tegema, et noori enda juurde meelitada? On neil üldse midagi väga teha?

Tegelikult nad juba teevadki väga palju, et endast märku anda. Erinevad koolitused, haiglate külastused, tudengite ettevõtmiste toetamine – need on need, mis tudengitele hästi meelde jäävad ja tegelikult töötavad.

Mis võiks aidata lahendada nende haiglate tööjõu probleemi?

Keeruline küsimus. Kui vaatame naabreid, siis seal on kindlasti üks motiveeriv aspekt töötasu.

Kui suurt rolli töötasu muude tegurite, näiteks töökeskkonna kõrval mängib?

Kuigi töötasu on oluline, siis loomulikult on töökeskkond tegelikult olulisemgi. Iga arstitudeng ootab tööandjalt sõbralikku kollektiivi, mõistvat suhtumist ning võimalust areneda enda parimaks versiooniks. Sõbralik ja toetav kollektiiv on väga oluline. Väga raske on töötada kollektiivis, kes sind ei väärtusta.

Hiljuti vahetus meditsiiniteaduste valdkonna juhtkond – kui rahul olete uue juhtkonna suundade ja otsustega?

Pean tõdema, et EAÜS-il ei ole viimastel aastatel olnud järjepidevat koostööd meditsiiniteaduste valdkonna dekaaniga. Samas on meil soov koostööd uue dekanaadiga suurendada.

Tihedam koostöö dekanaadiga on meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogul ja nemad on uue juhtkonnaga rahul. Nad ütlevad, et tegu on uuendusmeelsete inimestega, kes kuulavad üliõpilaste muresid ja otsivad aktiivselt lahendusi.

Kas õppes on midagi, mida võiks muuta?

Ma arvan, et praktiline pool jätab kindlasti soovida, aga see ongi muutumas. Hiljuti tehti muudatus arstiteaduse lõpueksami osas - lisaks teoreetilisele eksamile on 2026. aasta lõpetajatele tulemas ka arsti praktiliste oskuste eksam. Eks sellega seoses peab ka õppekava muutuma. Ootame seda väga.