E-konsultatsioon – kuidas teha nii, et eriarstiabi vajav patsient jõuaks õigel ajal õige spetsialisti juurde?

Artikli autor on perearst ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Reet Laidoja.

E-konsultatsioon kui meditsiinivaldkondadevaheline suunamisviis sai loodud idealistlikel põhimõtetel, ning kui kõik osapooled mõistavad oma rolli selles protsessis, siis toimibki see ideaalselt ja kõigi osapoolte huvisid arvestades.

• Suunaja saab patsiendi suunata eriarstile, tundmata muret, kas patsient ikka leiab õigel ajal eriarstiabi.
• Eriarstini jõuab profiilne, prioriseeritud ja konsultatsiooniks ettevalmistatud patsient.
• Patsient saab õigel ajal abi õige profiiliga eriarsti juures ja pääseb tülikast eriarsti aja jahtimisest.
• Rahastaja säästab mõnedki eriarstivisiidid, kui perearst saab jätkata raviga vaid eriarsti nõuannete järgi ja mõnikord ei peagi patsient eriarsti juurde jõudma.
• Eriarstiabi järjekorrad korrastuvad ja vähenevad ning eriarstid saavad keskenduda profiilsetele patsientidele.
• Ja lõpuks võiks väheneda ka EMO-de koormus, sest e-konsultatsiooni teel saab triaažis luua kiiremaid võimalusi eriarsti juurde pääsemiseks mitteerakorralistele, kuid siiski kiiremat abi vajavate patsientidele.

Ideaalsel juhul moodustub e-konsultatsiooni kasutades patsiendile patsiendisõbralik ja sujuv raviteekond, millel on kindel algus ning mis lõpeb parima lahenduse leidmisega patsiendi tervisemurele erialade koostöös.

E-konsultatsiooniga alustati perearstide tasandil, kuid see oli nii hea, et nõudlus e-konsultatsiooni teel suunamiseks teisele erialale tekkis ka eriarstidel. Ja praeguseks toimib ka e-konsultatsioon eriarst-eriarst liinil.

E-konsultatsioon toimib peaaegu kõigis tervishoiuvaldkondades. Puudu on vaid e-konsultatsiooniteenus perearstile. Perearsti e-konsultatsiooni vajadusest on samuti palju räägitud. Ja võimalik, et seegi on varsti olemas.

Liiga palju otsitud põhjusi

Ometi aga kahtleme, kas e-konsultatsiooni on vaja täies mahus, ja proovime ikka leida põhjuseid, miks on mõnikord vaja suunata eriarstile vana ja traditsioonilist viisi pidi ning mitte kasutada justkui ideaalset suunamisteekonda. Leiame sellele igasuguseid põhjendusi:

1) miks peab kulutama Tervisekassa raha (e-konsultatsiooni peale), kui patsiendi probleem ei ole kiireloomuline;
2) miks ma pean kirjutama põhjaliku saatekirja – kirjutaks parem tavasaatekirja, millel pole kokkulepitud nõudeid, ja las eriarst ise vaatab Digiloost ning mõistatab, miks patsient tema juurde suunati;
3) miks ma pean mõtlema, kas mu saatekirjal on liiga palju infot või liiga vähe infot – üks eriarst tahab nii, teine naa;
4) patsient ju soovib, ja miks ta ei või siis eriarsti arvamust küsida;
5) miks peaks kirjutama e-konsultatsiooni saatekirja, kui sellega kaasneb oht, et äkki ei võeta patsienti üle ja ma jään patsiendi murega üksi;
6) miks ma pean e-konsultatsiooni tegema, kui on oht, et saan arusaamatu vastuse, mis mind patsiendi probleemiga edasi ei aita.

Ja oleme ka pahased, kui mõnes asutuses on eriarstid kindla sõnaga öelnud, et nende juurde saabki ainult e-konsultatsiooni kaudu.

Ka tervishoiukorraldajad ei julge e-konsultatsiooni kohustuslikuks teha, sest kardavad, et äkki jäävad siis mõned patsiendid vajaliku eriarstiabita. Tervishoiukorraldajad ei tee otsuseid ja siis ka tervishoiuasutused ei saa öelda, et nad muudavad eriarstide vastuvõtud täies mahus e-konsultatsioonipõhiseks.

Enamik suunamisi tehakse ikka tavasaatekirjadega

Nii me siis räägime, kui hea meetod on e-konsultatsioon, aga teeme ikka vanamoodi. Graafikuid vaadates e-konsultatsioonide maht küll kasvab kindlalt, kuid siiski aeglases tempos, ja enamik suunamisi eriarstiabisüsteemi toimub ikka tavasaatekirjadega. Küsitakse – teil on ju e-konsultatsioon, miks te seda ei kasuta? Ja järeldatakse, et ju on vaja ka tavasaatekirjaga suunamist.
Miks me seda teeme – sest me saame, sest nii on lihtsam ja peame ise vähem vastutama. Sest nii on meile mugavam.

See vastutus aga ei kao kuhugi, vaid langeb patsiendi õlgadele. Patsient peab ise leidma õige spetsialisti, hulkudes haiglate registratuurides. Vahel see õnnestub, kuid vahel siiski mitte nii edukalt – võib juhtuda, et patsient satub spetsialisti juurde, kes tema probleemi siiski lõpuni ei lahenda, või ta kaotab sootuks lootuse ning frustreerub kogu meditsiinisüsteemi peale.

Rääkides eriarstidega, tahaksid paljud, et suunamise ainus viis olekski e-konsultatsioon. Nad on väsinud olukorrast, kus patsiendid tulevad nende juurde „mitmest uksest“: nii registratuurist kui ka e-konsultatsiooni kaudu. Nad eelistavad enda vastuvõtule saada juba ettevalmistatud ja prioriseeritud patsienti. Nemadki soovivad, et patsiendid jõuaksid oma murega õigel ajal õige arstini. Kuid eriarst ei saa muutusi teha üksinda. Muutused ja eeltegevused peavad toimuma süsteemi igas osas.

Vaja on muutust

Sügisel 2024 toimus suunamiste innosprint: Riigikantselei korraldatud mõttesprindi programm, mille raames leitakse lahendus mõnele konkreetsele probleemile hoogtöö korras. Otsiti vastust küsimusele: kuidas teha nii, et eriarstiabi vajav patsient jõuaks õigel ajal õige spetsialisti juurde?

Innosprindis osalesid perearstide ja eriarstide esindajad, haiglate kvaliteedijuhid, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi ning TEHIK-u esindajad. Osalejate üksmeelne otsus oli, et eriarstiabisse suunamisel tuleb täies mahus ja ühtselt minna üle e-konsultatsioonile. Viie tiheda tööpäeva jooksul selgitati välja, milline on olukord erinevatel tasanditel, millised on üleminekuga seotud takistused ning millised võiksid olla lahendused nende ületamiseks. Selgus, et ületamatuid takistusi ei ole. On vaid vaja julgust, et jõuda eesmärgini.

Innosprindis sündinud idee anti üle Tervisekassa arenduskomisjonile. Oleme ootel, et Tervisekassa ja Sotsiaalministeerium hakkaksid muutusi juhtima. Selgeks sai ka see, et üleminekut ei saa teha üleöö. Enne tuleb üle vaadata õigusruum, rahastusmudelid, tuleb panna paika standarditud protsessid ja juhised. Viimase aja näidetel tuleb teha ka ühiskondlikke kokkuleppeid, millisele probleemile paneb õla alla riiklik tervishoiukorraldus, millal peab olema suurem siiski patsiendi omavastutus ning millal on vaja hoopis teistsugust abiressursi, et säästa nappi ja kallist eriarstiabiressurssi. Vaja on teha ettevalmistused tervishoiuasutustes ning viia teadmine e-konsultatsiooni kõigi osapoolteni, kõigi arstideni ja ka patsiendini.

E-konsultatsioon võiks olla dünaamilisem

Kas meie tervishoiukorraldajatel on see julgus ja otsustusvõime, et muutused ellu viia? Kas ka perearstid on valmis üleminekuks e-konsultatsioonile mõnel erialal täies mahus? Vaja on vaadata neid põhjuseid, miks me ikka tavasaatekirja kasuks otsustame, e-konsultatsiooni väldime, ja nende põhjustega tegeleda. Perearstidele on oluline, et kõik erialad ja haiglad saavad reeglitest ühtemoodi aru ja tegutsevad nende järgi ning ka patsiendid on kursis ja teavad, kuidas toimib liikumine tervishoius. Oluline on tagada patsiendile ja perearstile teisese arvamuse võimalus. Võib olla, et ühe eriarsti arvamus siiski ei lahenda patsiendi probleemi ja perearst vajab lisaks teistsugust arvamust. Teise arvamuse küsimine meditsiinis tekitab alati veidi piinlikkust, kuid seda tuleb üha enam normaliseerida.

Ka vormiliselt võiks e-konsultatsiooni liikumine muutuda dünaamilisemaks. Näiteks võiks saada ühe saatekirja raames saata/küsida lisainfot patsiendi kohta mitu korda või saatekirjal võiks olla ka eelistuse lahter – kas suunaja soovib pigem saada konsultatsiooni või taotleb patsiendi ülevõtmist.

Eriarstide ootus perearstidele on sisukas ja põhjendatud saatekiri. See on eeldus sisuka vastuse saamiseks. Sisuka saatekirja koostamine on küll veidi vaevanõudev, kuid see on alus edasiseks koostööks teise erialaga. Hea ja põhjendatud saatekirja alusel teeb eriarst edasised otsused, seega on väga palju meie teha, et patsiendi edasine käsitlus kulgeks tema tervisehädast lähtuvalt parimal viisil. Lisaks on hea saatekiri perearsti visiitkaart ja mainekujundaja.