Dr Villem Vihmann: järjepidev töö viib sihile

Kolleegid iseloomustavad dr Vihmanni järgmiselt: ta on pädev juht ja suurepärane kirurg, kes on kursis oma eriala arengutega, rakendades uusi teadmisi igapäevatöös. Operatsioonisaalis on ta kindla käega ning patsiendid saavad ainult parimat ravi. Dr Vihmanni töömaht on muljetavaladav, tema juhtimisel toimib osakonna töö tõrgeteta. Ta usub, et heaks arstiks ei sünnita ja ka ülikoolis ei õpetata primaarseid suhtlemisoskusi. Ta arvab, et kui eriala meeldib, siis tasub vaeva näha ja maksimaalselt panustada, ühel hetkel tulevad ka tulemused.

Mis inspireeris valima just silmaarsti elukutset?

Minu isa on silmaarstina töötanud juba üle 35 aasta ning olen lapsest saadik olnud oftalmoloogiaga kursis. Juba kooliajal käisin temaga tööl kaasas, sain esmased teadmised oftalmoloogiast ning siis tekkis ka huvi antud eriala ja kitsamalt just silmakirurgia vastu.

Millised olid suurimad väljakutsed karjääri alguses?

Alguses kindlasti kahtlesin palju oma raviotsustes, polnud veel kogemust ja enesekindlust. Edaspidi, kui hakkasin tööle Ida-Viru Keskhaiglas, algas silmakirurgia õppimine, mis esimesed pool aastat kulges üsna raskelt. Tekkis erinevaid operatsioonidega seonduvaid komplikatsioone ning kohati oli keeruline edasi liikuda ning öösiti raske uinuda. Mäletan, et toona mõtlesin mitmeid kordi, kas silmakirurgi eriala on ikka kõige õigem valik. Õnneks sain selle etapi läbitud ja omandasin head oskused parimatelt õpetajatelt ning edasi olen end pidevalt täiendanud ning suudan nüüd ise nooremaid kolleege õpetada ja kogemusi jagada.

Kes on need õpetajad olnud, kellelt olete tuge saanud?

Tervishoius on hea koostöö väga oluline, mul on suurepärased kolleegid, kes on oma kogemusi jaganud ja kellelt olen palju õppinud, eelkõige dr Natalia Feldman ning dr Marika Tenusar, kuid ka kolleegid teistest Eesti kliinikutest.

Mida tähendab haigla parima arsti tiitel ja kuidas see isiklikult või professionaalselt motiveerib?

See on kindlasti minu jaoks suur tunnustus, arvan, et iga arsti jaoks oleks. Tore on teada, et pikaaegne töö ja järjepidev panustamine on toonud väärilise tiitli. Kindlasti püüan erialaliselt veel professionaalsem olla ja pakkuda patsientidele veel paremaid võimalusi ja ravimeetodeid.

Milline on kõige meeldivam osa silmaarsti igapäevatööst?

Rõõmu teeb, kui haigused saavad ravitud ja patsiendid naeratavad. Alati on suur rõõm kontrollida ka operatsioonijärgseid patsiente, kes räägivad, et olen nende elu muutnud ja nad vaatavad maailma hoopis teise pilguga.

Mida peate kõige levinumaks müüdiks, mis seondub silmade tervisega?

Eks kuulen neid palju. Näiteks, et pimedas teki all ei tohi lugeda, pikali olles ei tohi lugeda. Lapsed ei tohi telerit vaadata ja kindlasti mitte lähedalt. Osad patsiendid arvavad, et prillide kandmine teeb silma laisaks ja pole hea mõte. Inimeste seas levib paraku palju väärarusaamasid.

Kas on mõni tehnoloogia või innovatsioon, mis eriti paelub?

Kuna ma tegelen peamiselt läätsekirurgiaga, siis on olnud põnev näha aastakümnete vältel selle eriala arengut. Ootan kindlasti, mida tulevik toob ja kuidas saame oma erialal tehisintellekti abi kasutada.

Kuidas leiate tasakaalu töö ja isikliku elu vahel?

Mul on maailma parim abikaasa, ilma tema toetuseta poleks ma kindlasti nii kaugele jõudnud.

Millise sõnumi tahaksite edastada patsientidele silmade tervise hoidmise kohta?

Kõige olulisem on ikkagi silmaarsti aeg-ajalt külastada. Näeme paraku igapäevatöös palju patsiente, kes saabuvad vastuvõtule liiga hilja, kui enam pole võimalik nägemist päästa. Paraku on palju silmahaiguseid, mida on võimalik ennetada ja õigeaegselt ravida. Ka siis, kui näiliselt on kõik korras ja pole kaebusi, tuleks vahel silmaarsti külastada, eriti on see oluline pärast 40ndaid eluaastaid.

Allikas: Ida-Viru Keskhaigla