Doktoritöö: vaimse tervise digiabi takerdus tabude ja ajastuse taha
Kümme aastat tagasi prooviti Eestis juurutada arvutipõhist kognitiivset käitumisteraapiat. Varases järgus depressiooni või ärevuse ravi toetav lisameede kukkus aga toona läbi. Juulis Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et aeg polnud enne koroonapandeemiat vaimse tervise digilahenduseks küps ja Eestis polnud tol ajal veel õige väljaõppega spetsialiste.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Arvestades kasvava elanikkonna vajadusi, vaimse tervise spetsialistide vähesust ja tervisevaldkonna digitaliseerimise potentsiaali, on arvutipõhine kognitiivne käitumisteraapia (KKT) osutunud doktoritöö autori Melita Sogomonjani sõnul maailmas kulutõhusaks meetodiks. Aastatel 2011–2014 ja 2014–2017 prooviti arvutipõhist teraapiat juurutada ka Eestis. Ehkki kõik tingimused olid justkui ideaalsed, kukkus lahendus siin läbi, vahendab ERR-i teadusportaal Novaator.
"Sellest tõstatuski minu doktoritöö teema. Miks ei õnnestunud arvutipõhise kognitiivkäitumisteraapia näitel uuendust Eestis rakendada, kui e-tervis on siin võrreldes teiste riikidega niivõrd heal tasemel?" selgitas Sogomonjan.
Arvutipõhist KKT prooviti Eestisse tuua kolme-aastase projektidena. Esimene, PREDI-NU projekt, kestis aastatel 2011–2014 ja teine, MasterMind projekt, aastatel 2014–2017. Melita Sogomonjan oli ise üks osalisi just viimases projektis.
Oma doktoritöös osutab ta nüüd mitmele ebaõnnestumise põhjustele. Esiteks ei suudetud kaasata õigeid inimesi. Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon ei soovinud projektis osaleda, sest arvutipõhist kognitiiv-käitumisteraapia lahendust (iFigtDepression programmi) polnud tol ajal veel Eestis uuritud.
Perearstid olid küll lahendusest huvitatud, kuid neid osales vähe. Ehkki nad proovisid patsientidele arvutipõhist KKT-d pakkuda, tähendas see arsti jaoks lisatööd andmetega ning nappis neil selleks 20-minutilise vastuvõtu jooksul aega. Nii mõnigi arst pettus, sest patsiendi kohta sisestatud andmed salvestusid üksnes lahenduse süsteemi – ühtegi teise terviseandmebaasi need ei jõudnud.
Lõpuks jäi väikeseks ka arvutipõhist teraapiat saanud patsientide hulk, sest nad kaotasid huvi.
Milliseid soovitusi Melita Sogomonjan oma doktoritöös arvutipõhise kognitiivse käitumisteraapia kui ka muude digitaalsete lahenduste juurutamiseks jagab, saab lugeda ERR-i teadusportaalist Novaator.
Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi doktorant Melita Sogomonjan kaitses doktoritöö "Understanding Failure in Digital Health Implementation – A Case Study of Implementing Computerised Cognitive Behaviour Therapy (cCBT) in Estonia" ("Mõtestades e-Tervise rakendamise ebaõnnestumist - arvutipõhise kognitiivse käitumisteraapia (KKT) rakendamise juhtumiuuring Eestis") 17. juulil 2024. Juhendasid täisprofessor tenuuris Tanel Kerikmäe ja kaasprofessor tenuuris Peeter Ross Tallinna Tehnikaülikoolist ning professor Robert Krimmer.
