Doktoritöö: hädaabikõnesid venitab tihti tants asukoha ümber
Eesti hädaabikõnedes tekib enim segadust asukoha määramisel. Näiteks näeb helistaja ümbrust ruumiliselt, päästekorraldaja aga kahemõõtmelisel kaardil, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Samuti tekib arusaamatusi, kui päästekorraldaja ei jõua üksikasju kohe üles kirjutada või helistaja ei vasta päästekorraldaja küsimusele.
Avaldatud
Viimati uuendatud
"Eesti helistajad on väga koostööaltid. Isegi kui nad tekitavad probleeme, on nad pigem liiga agarad ja lahendus on neil kõne ajal silme ees," rääkis Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Piret Upser ERR-ile. Samuti tekib tema sõnul hädaabikõnedes harva olukordi, kus helistaja tõlgendab päästekorraldaja küsimust rünnakuna või vestluspartnerid ütlevad teineteisele halvasti.
Kuna hädaabikõnesid tehakse aga sageli ohtlikus ja pingelises olukorras, võib suhtlusprobleeme ikkagi ette tulla. Iga arusaamatuse tõttu pikale veninud kõne aeglustab aga abi saabumist.
Upserit huvitas sestap tema äsja kaitstud doktoritöös, millised suhtlusprobleemid ja miks Eesti hädaabikõnedes tekivad.
