Doktoritöö: autoantikehi ja ekstratsellulaarseid vesiikuleid saab kasutada vedelbiopsia testides melanoomi diagnoosimiseks
28. jaanuaril kaitses Kristiina Kurg Tartu Ülikoolis biomeditsiini tehnoloogia erialal doktoritöö, mis uuris vedelbiopsia potentsiaali melanoomi diagnostikas ja ekstratsellulaarsete vesiikulite rolli ateroskleroosi arengus.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Doktoritöö eesmärgiks oli kaardistada MAGE-A4 ja MAGE-A10 vastaste autoantikehade ning patsientide seerumist puhastatud rakuväliste vesiikulite potentsiaali vedelbiopsia markeritena melanoomi diagnostikas. Lisaks sellele oli eesmärgiks leida, kas müokardiinfarkti põdenud patsientide seerumist eraldatud rakuvälistel vesiikulitel on erinevad omadused kui kontrollrühma patsientidel.
„Vedelbiopsia“ on lai termin, mida kasutatakse kehavedelike testimise kirjeldamiseks. Vedelbiopsia meetodeid saab kasutada biomolekulaarsete tunnuste tuvastamiseks ning saadud info võib anda märku haiguste esinemise kohta. Autoantikehad võivad olla esimesed vihjed kasvaja arengust ning avalduda märkimisväärselt varem kui ilmnevad kliinilised sümptomid.
Melanoomi antigeeni geeni, MAGE, valkude superperekonna osad liikmed on kasvajatestis antigeenid (CTA-d). Tegemist on valkudega, mis võivad kasvajate korral avalduda ja põhjustada autoantikehade teket. Ekstratsellulaarsed ehk rakuvälised vesiikulid (EV-d) on rakust pärinevad nanosuurustes osakesed, mis sisaldavad vanemrakkudest pärit bioaktiivseid komponente.
Doktoritöö tulemused näitavad, et autoantikehi ja ekstratsellulaarseid vesiikuleid saab kasutada vedelbiopsia testides melanoomi diagnoosimiseks. Lisaks võivad ekstratsellulaarsed vesiikulid ise omada bioloogiliselt aktiivseid funktsioone erinevate haiguste, antud juhul ateroskleroosi, arengus.
Doktorant:
- Kristiina Kurg, biomeditsiini tehnoloogia eriala
Doktoritöö:
Juhendajad:
- professor Reet Kurg, Tartu Ülikool
- emeriitprofessor Mart Ustav, Tartu Ülikool
Oponent:
- dr Saara Laitinen, Finnish Red Cross Blood Service (Soome)
