DISKUSSIOON | Minister: eraraha kaasamine ei lahenda tervishoius midagi

Kuna valitsuse koalitsioonileppes on sees eesmärk analüüsida eraraha tervishoidu kaasamise võimalusi, siis küsiti terviseminister Riina Sikkutilt, mida see ikkagi tähendab. Minister selgitas, et koalitsioonipartneritel on erinevad arusaamad, kuidas tervishoidu korraldada ja rahastada.

„Minu jaoks see lause koalitsioonileppes tähendab seda, et tulebki selgitada, kas ja mida eraraha kaasamine lahendaks. Tegelikult on vastus ju mitte midagi!“ rääkis Sikkut. „See ei tee mitte midagi paremaks.“

Sikkuti sõnul on juba praegu Eestis eraraha kasutamine tervishoius arenenud maailma mõttes väga kõrge. Näiteks maksavad inimesed omast taskust suure osa ravimite ja hambaravi eest, samuti maksavad nad õendus-hoolduses.

„Praegune erarahastus, see mida patsiendid omast taskust maksavad, on juba ebaõiglane ja piirab teenuste kättesaadavust,“ ütles minister.

Minister tegi maha ka eraravikindlustust, mis tema sõnul killustab süsteemi, vähendab koostööd, muudad kogu asja ebatõhusamaks ja seejuures abi kellegi jaoks ei parane.

„Minult on küsitud, et kui inimene käib eraarstide juures, siis kas ta peaks ka erakindlustuse ostma? Ei! Kas kindlustus tegeleb heategevusega? Kas erakindlustus on valmis vastu võtma puudujäägi nagu haigekassa? Ei, kindlustus on konservatiivne tegevus, mis taotleb kasumit,“ seletas Sikkut. „See tähendab, et kui sul on valida, kas osta kindlustusleping ja käia eraarsti juures või minna otse eraarsti juurde ja maksta, siis mine otse! Miks kindlustuse kasumisse veel oma taskust lisaks panna?“

„Ega keegi ei pane kindlustusseltsi püsti, et tulla appi Eesti tervishoiumuresid lahendama,“ jätkas ta. Tema sõnul jõutakse ükskõik, millises riigis, kus on erakindlustuse roll suurem, lõpuks selleni, et riik otsustab, kas kindlustuspaketi hinda võib diferentseerida näiteks vanuse, varasemate diagnooside, soo vms järgi. „Ei või, Lääne maailmas me ei pea õiglaseks, et haige inimene maksab rohkem teenuse eest (kuigi on erandeid). Riik on pakettide sisu sageli ära reguleerinud, need on identsed, aga hinnavahe võib olla märkimisväärne. Erakindlustuses toimib äriloogika.“

Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi tõi erameditsiini kasutamise näitena välja COVID-testimise koroonaajal, kui üks eratervishoiu kontsern tagas üle Eesti suurepärase testimisteenuse kättesaadavuse. Tema sõnul olid nad küll tõesti tublid, aga maksumaksja taskust langes neile peale lausa kullavihm.

Terviseameti peadirektor Birgit Lao tõi erasektori plussidena välja paindlikkuse ja kiiruse. Seejärel rääkis ta patsientide vabast liikumisest Euroopa Liidus.

„Meil on kohtukaasus sellest aastast Soome riik vs Euroopa Komisjon, mille järgi peab raviraha Soome kodanikega Euroopa piires kaasas käima, riik seda piirata ei saa,“ rääkis Lao. „Selles kontekstis ma ütleks, et me näeme erameditsiini kasvu, palgakasvu, sektorisse minevate õdede ja arstide arvu kasvu. Sellest saab kasu eelkõige Soome kodanik, aga ka teised EL-i kodanikud. Kas see on see, mida me tahame? Kuidas olla kavalad, et sellest vabast liikumisest saada enda jaoks parim?“

Seevastu on ScanBalt juhatuse liikme Jaanus Pikani sõnul patsiendi vaba liikumine müüt.

„Õiguslikult on see kõik olemas, aga kas inimesed ikka tahavad minna teise riiki ravile, kui neil on võimalus koduriigis abi saada? Ei taha,“ ütles ta. „Patsientide vaba liikumine on olemas juba Euroopa Liidus aastaid ja me näeme, et tegelikult ei ole seda toimunud.“

Tema hinnangul on eraraha kaasamine tervishoidu nagu bensiiniga tule kustutamine.

„Olen näinud konsultandina mitmeid riike, kes on seda püüdnud teha ja on täiesti ebaõnnestunud, näiteks Gruusia. Ma ei soovitaks sellele mõelda,“ lisas ta.

Pikani sõnul on eratervishoius piirid ees – esimesed konsultatsioonid ja lihtsamad tervisehädad saavad seal ära lahendatud, aga kui asi läheb tõsiseks, siis lahendab selle avalik süsteem (HVA haiglad – toim).

Tervisekassa juht Rain Laane lisas, et praegu läheb veidi üle 7 protsendi ravirahast läbi riigihanke Eesti erapakkujatele, kuid see võiks olla veidi suurem, võibolla kümne juures.

„Oleme teinud riigihankes nii, et kvaliteedinõuded on ühesugused, me tahaksime, et inimene saaks sama kvaliteediga teenust sõltumata asukohast,“ lisas Laane. „Kui seal on erapakkuja, kes suudab seda teha, siis meil pole üldse kahju maksta talle Tervisekassa hinnakirja järgi täpselt sama palju.“

Kui atraktiivne tööandja on erasektor?

Vestlust juhiti edasi küsimusega, kui atraktiivne tööandja on erasektor?

Le Vallikivi leidis, et erakliinikus töötamine on kohutavalt igav. Kuna pole eelnevat triaaži või n-ö filtrit, siis patsiendid ise valivad, kelle juurde lähevad ja ise ütlevad, mida tegema peab, sest nad on maksnud. Nii peab erakliinikus töötav neuroloog tegelema pea- ja seljavaludega või probleemiga, et käsi suriseb. „Need lihtsad haigusjuhtumid on kohutavalt igavad.“

Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt lausus, et eratervishoid lahendab ära väga väikese osa, seal tehakse HVA haiglatega võrreldes oluliselt lihtsamat tööd.

„Era pole ka see, kes tahaks oma tüsistusi ise ravida. Nii et kuskil peavad ikkagi olema ühed asutused, mis meie patsientide tõsiste terviseprobleemidega tegelevad,“ rääkis ta. „Aga need asutused hoiavad oma nina samuti vee peal tänu neile samadele n-ö suhteliselt lihtsamatele, aga tasuvamatele protseduuridele. HVA haiglad püsivad elus tänu neile samadele raviteenustele, mille peale konkureerivad erad.“

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ütles, et inimesed lähevad tervishoiust sageli ära mitte ainult palga pärast, vaid mingitel muudel põhjustel. Küsimus on tihtipeale töökultuuris, võrdses suhtlemises ja suhtumises.

„Mina isiklikult näen, et eraraha võiks kaasata tervise edendamisse,“ lausus ta. „Tööandjad võiksid panustada rohkem sellesse, et inimesed oleksid tervemad. Ma pelgan seda, et tervisest rääkides oleme läinud väga vaimse tervise nurka ja oleme unustanud WHO tervise definitsiooni, mis ütleb, et tervis on nii füüsilise, vaimse kui sotsiaalse heaolu tasakaal, mitte ainult haiguse puudumine.“

10-11. maini toimub Tallinnas "MEIE 100" koostöökonverents, mida korraldavad üheskoos Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õendusjuhtide Ühing. Artikkel on kirjutatud 10. mail toimunud diskussiooni põhjal.