Digilugu vajab uuendamist

Autor: Taavi Annus, nõunik, Sotsiaalministeerium

Vajalik on andmed panna meie jaoks tööle, kasutades moodsaid lahendusi. Nii tervishoiuspetsialistil kui ka patsiendil peab olema võimalus saada lihtne, kiire ja otsuste tegemist toetav ülevaade terviseloost. Digilugu põhineb siiani suuresti pabermaailma loogikal, mistõttu koguneb sinna palju informatsiooni kujul, mis muudab hiljem taaskasutamise vaevaliseks. Selleks, et väärtuslik informatsioon oleks kohe kättesaadav, on arendamisel uus ravimeeskonnale mõeldud digiloo kuva (andmevaatur).

Esimesena on kavas luua vaated riski- ja ohuteguritele ehk infole, mille teadvustamine on ülimalt tähtis, et järgida primum non nocere printsiipi. Lisaks on esimeses etapis plaanis luua ka kauaoodatud visuaalne kuva laborianalüüsidele. Analüüside risttabel koondaks kõiki tervise infosüsteemi saadetud laboritulemusi. Selliselt on võimalik kiirelt haarata, kas patsiendi varasemates analüüsides on esinenud normist kõrvalekaldeid ning laborivastuseid ei peaks enam otsima, sirvides erinevaid dokumente.

Rohkem tuleb rõhku panna andmekvaliteedile

Käesoleva aasta aprillis jõudis esmatasandile otsusetugi, mis toetudes nii digiloos kui ka perearsti infosüsteemis olevatele andmetele annab soovitusi ja meeldetuletusi. Ka haiglatesse on jõudnud tehisintellektilahendused, mis Facebookile sarnaselt pilte skaneerivad ja võimalikke patoloogilisi leide esile tõstavad. Lähitulevikus näeme kindlasti samalaadsete lahenduste lisandumist, sh ka inimese geeniandmeid sisaldavaid esimesi personaalmeditsiiniteenuseid.

Tehisintellektilahendused on aga täpselt nii head kui kvaliteetsed on andmed, millel nad põhinevad. Tagamaks, et meil oleks tulevikus võimalik võtta kasutusse ootustele vastavaid lahendusi, tuleb panna rohkem rõhku andmekvaliteedile.

Kindlasti meeldiks IT-spetsialistidele, et kõiki andmeid kogutaks struktureeritult ja kodeeritult. Nii oleks need masinale kohe arusaadavad ja hiljem lihtsasti töödeldavad. Samas tuleb meeles pidada, et süsteem teenindab reaalset kliinilist protsessi, kus keskmes on ravitöö. Kui teha liiga ranged reeglid andmete sisestamiseks, siis võib nende sisestamine muutuda kliinilist töövoogu pärssivaks ning tulemusena kannatavad nii ravitöö kui ka andmekvaliteet. Seetõttu on digiloo uuendamise võtmekoht leida üheskoos sobiv tasakaal vabateksti ja masinloetava struktuuri vahel.

Uute teenuste loomisel lähtume põhimõttest, et arvuti töötab klinitsisti ja patsiendi heaks, mitte vastupidi. Hästi üles ehitatud teenuste korral on võimalik eelnevalt kogutud ja registrites olevaid andmeid maksimaalselt taaskasutada ning seeläbi vähendada dokumenteerimisele kuluvat aega ja vaeva.

Suur osa praegustest dokumenteerimisprotsessidest pärineb ajast, kui patsientidel olid ihuarstid. Moodne raviteekond on kordades keerulisem ja multidistsiplinaarsem ning kulgeb läbi mitme asutuse. Seega on ülimalt tähtis, et kogu raviteekonnal oleks ühtne ülevaade nii tehtud ja plaanitud tegevustest kui ka patsiendi terviklikust aktiivsest raviplaanist.

Värskendama peab ka patsiendiportaali

Selleks, et ravi oleks tulemuslikum, tuleb inimesi rohkem kaasata oma tervise hoidmisse. Seetõttu on spetsialistide jaoks vajalike uuendustegasamavõrd oluline värskendada ka patsiendiportaali (digilugu).

Eesmärk on tuua patsiendile ülevaatlikult ja arusaadavalt esile kõige olulisem info oma tervise parandamiseks ja hoidmiseks. Uute teenuste arendamisega muutub patsiendiportaal inimese tervise digitaalseks tööriistaks, mis võimaldab mugavalt ühest aknast korraldada kontakte tervisesüsteemiga (nt laiendatud funktsionaalsustega digiregistratuuris), hallata endaga seonduvat infot tervisesüsteemis ning saada teisi personaalseid teenuseid ja soovitusi.

Selleks, et raviprotsess oleks veelgi efektiivsem ja ei piirduks vaid kabinetis toimuvaga, on kavas mitmed teisedki muudatused.

Kavandamisel on veebikeskkond hindamisküsimustike täitmiseks, mis võimaldab patsientidel juba enne visiiti edastada struktureeritud teavet ning kasutada vähest vastuvõtuaega maksimaalselt efektiivselt. Samuti on kavas võimestada veelgi enam juba kriisiajal tuttavaks saanud kaugteenuste kasutuselevõttu, et abi osutamine jõuaks ka patsientide kodudesse.

See on vaid lühike läbilõige erinevatest kavandatud ja juba töös olevatest uuendustest. Fookus on seatud lahendustele, mis suurendavad patsientide ja klinitsistide vahelist koostööd, säästavad nii spetsialistide kui ka patsientide aega ja parandavad ravikvaliteeti. Loodame esimeste uuendustega jõuda kasutajateni juba järgmise aasta lõpus.

Selleks, et töös olevad lahendused saaksid võimalikult lähedased spetsialistide soovidele, ootame mõtteid ja ettepanekuid aadressil taavi.annus@sm.ee.

Artikkel ilmus novembri Lege Artises. Ajakirja saab tellida siit.