Depressiooni ravi vähendab kardiovaskulaarset riski

Depressioon ja südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on mõlemad väga sagedased ning nende omavahelised seosed on hästi teada. SVH panustab depressiooni kujunemisse ning depressioon omakorda soodustab SVH-d ja halvendab prognoosi. Depressiooniga patsientidel on SVH risk üle 70% suurem.

Andmeid koguti erinevatest tervishoiuandmebaasidest Inglismaal. Analüüsiti üle 636 000 patsiendi andmeid, kes olid depressiooni tõttu käinud erinevates psühhoteraapiates (näiteks kognitiiv-käitumisteraapias) ja kellel uuringu alguses ei olnud SVH-d. Uuritavate keskmine vanus oli 55 aastat ja kaks kolmandikku olid naised.

Depressiooni sümptomaatika paranemiseks loeti Patient Health Questionnaire’i (PHQ-9) küsimustikus punktisumma vähenemist ≥ 6 punkti võrra, eeldusel, et ärevuse sümptomid samal ajal ei süvenenud. Jälgimisperiood algas esimese psühhoteraapiasessiooniga ja kestis mediaan kolm, maksimaalselt seitse aastat. Analüüsides võeti arvesse mõjutavaid tegureid, nagu uuritavate vanus, rahvus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus ja muud terviseprobleemid, mis oleksid võinud tulemusi mõjutada. Puudusid aga andmed mitmete oluliste riskitegurite kohta, näiteks suitsetamine ja alkoholitarvitamine.

Depressiooni sümptomid paranesid 59%-l patsientidest. Kardiovaskulaarseid sündmusi esines ligi 50 000 osalejal, üle 14 000 neist surid. Depressiooni sümptomite paranemine oli seotud 12% võrra väiksema SVH riskiga. Koronaarhaiguse risk vähenes 11% ja insuldirisk 12%. Depressiooni sümptomite paranemisega vähenes üldsuremus 19% võrreldes nendega, kellel psühhoteraapia oli ebaefektiivne.

Seosed depressiooni sümptomite ja SVH riski vahel olid kõige tugevamini väljendunud 45–60-aastaste hulgas – seal tõi depressiooni sümptomite paranemine kaasa SVH esinemissageduse15%-lise vähenemise, samas kui üle 60-aastaste seas oli langus ainult 6%. Ka üldsuremus vähenes 45–60-aastaste seas 22% ja üle 60-aastastel 15%. See on kooskõlas varasemate uuringute tulemustega, kus üldiselt on näidatud, et kardiovaskulaarse riski vähendamisele suunatud sekkumiste efektiivsus väheneb koos sihtgrupi vanuse suurenemisega.

Uuringu disain ei võimalda selgitada välja põhjuslikku seost ega näita kätte mehhanisme, mille kaudu depressiooni sümptomite paranemine mõjutab SVH riski. Võimalikke mehhanisme, nii patobioloogilisi kui käitumuslikke, on mitmeid.

Töö ei tõesta, et depressiooni paranemine vähendab SVH-d või üldsuremust, kuid depressiooni sümptomaatika vähenemine võib vähemalt luua silla soodsamate elustiilivalikute tegemiseks, mis mõjutavad nii vaimset kui kehalist tervist. Uurijad märgivad, et suure SVH-riskiga piirkondades psühhoteraapia võimaluste kättesaadavaks muutmine on väga oluline.

Allikas: El Baou C, et al. Psychological therapies for depression and cardiovascular risk: evidence from national healthcare records in England. Eur Heart J. 2023 May 7; 44 (18): 1650–1662. doi: 10.1093/eurheartj/ehad188.