DELTAKUTSE – esimene eestikeelne erakorralise meditsiini ja intensiivravi podcast

Deltakutse sünnist ja arenguplaanidest räägib saatejuht ja projekti eestvedaja, anestesioloogia ja intensiivravi eriala resident dr Karl Oliver Tomson.

Kuidas Deltakutse sündis, mis oli ajendiks?

Kuna ma teen päris palju valvetööd ja liigun autoga üle kogu Eesti ringi, siis näiteks hommikul kiirabivalvesse sõites kuulan pea alati välismaiseid erakorralise meditsiini podcaste.

Ühel hetkel avastasin, et nende kuulamine on muutunud minu jaoks oluliseks teadmiste omandamise ja õppimise viisiks. Sealt saingi idee teha sarnane eestikeelne saade.

Eestikeelset tervishoiutöötajatele suunatud podcasti meil tol ajal (esimene saade ilmus novembris 2023) ei olnud, aga tundsin tegelikult juba tudengina, hiljem ka residendina, et võiks olla, ja nii see sündis.

Kas meeskonda oma mõttega kaasa tulema veenda ja kokku panna oli keeruline? Kes meeskonda kuuluvad?

Meeskonda kokku pannes lähtusin põhimõttest, et tuleb kaasa haarata inimesed, kes on minust targemad, osavamad ja andekamad. Suurt veenmist polnud vaja, meeskonna loomine läks suhteliselt kergelt. Kolleegid olid Deltakutsest kuulnud ja rõõmuga nõus kaasa lööma.

Mul on selle üle hästi hea meel, et meie tiim on tasapisi suurenenud ja igaühel on oma nišš. Praegu tegutseme neljakesi ja naudime oma tegevust väga. Meeskonda kuuluvad:

• Martin Kaljuorg – Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht/Deltakutse visuaalivõlur ehk foto- ja videograaf.
• Eva-Lotta Kooskora – Tartu Ülikooli erakorralise meditsiini arst-resident/Deltakutse konspektikirjanik ja sisulooja.
• Tuuli Larven – Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht/Deltakutse sotsiaalmeedia (Instagram, Facebook, Youtube) juht.
• Karl Oliver Tomson – Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi arst-resident/Deltakutse projekti eestvedaja ja podcasti saatejuht.

Detlakutse fookus on suuresti küll erakorralisel meditsiinil, kuid proovime juurde tuua ka erinevaid intensiivravi aspekte.

Teete Deltakutset väga professionaalselt. Kui palju panustamist see nõuab? Kuidas te jaksate?

Teeme asja suuresti entusiasmist. Tartu Kiirabi toetab meid – nii juhatus kui kolleegid. Ilma nende toetuseta ei oleks tegutsemine võimalik. Suur tänu neile selle eest!

Eks ta võtab muidugi päris palju aega, aga kuna see meile endale nii palju pakub, siis teeme rõõmuga. Oluline on seegi, et tiimisiseselt on rollid nii hästi ära jaotatud, et kõik sujub loomulikult ja justkui voolavalt.

Hiljuti alustas ka Eesti Perearstide Selts teadushäälinguga, mis on mõeldud kõigile tervishoiutöötajatele, kes soovivad kursis olla viimaste teadusuudistega. Olete kuulanud?

Jaa, olen kuulanud. Kõiki osasid ei ole kahjuks veel jõudnud kuulata, aga päris mitut siiski. Mul on ülihea meel, et nad alustasid ja niisugust vinget asja teevad.

Olete te uurinud, kes on Deltakutse jälgijad? Tudengid, residendid, kolleegid, teiste erialade arstid?

Otseselt küsitlust me teinud ei ole. Oleme kasvanud läbi sotsiaalmeedia ja suust-suhu leviva info – inimesed küsivad üksteiselt, kuule, kas sa Deltakutset oled kuulanud?

Nii palju kui oleme tagasisidet saanud, kuulavad saadet mitte ainult erakorralises meditsiinis töötajad, vaid arstid ja õed teisteltki erialadelt. Tagasisidet oleme saanud ka tudengitelt.

Käin residendina päris paljudes erinevates haiglates ja mõnikord, kui ma rääkima hakkan, tuleb keegi minu juurde ja küsib: su hääl on nii tuttav – kus me kohtunud oleme? Natukese aja pärast tuleb välja – oh, sul on ju see podcast! – , et ta on saadet kuulanud. Niisugust asja on päris mitmel korral ette tulnud ja see on väga tore.

Tagasiside on olnud üldiselt väga positiivne, saade kõnetab erinevate erialade inimesi. Näiteks on mulle oma arvamust avaldanud nii parajasti kaitseväeteenistust läbiv õepraktikant kui ka üks günekoloog.

Meil kolm suuremat eesmärki. Esiteks, pakkuda tervishoiutöötajale eestikeelset teaduspõhist infot. Teiseks, näidata tervishoiust huvitatud inimestele, kui põnev on erakorralise meditsiini eriala. Meedias kajastatakse ju siiski sageli vaid probleeme – läbipõlemist, madalaid palkasid, pikki töötunde jms. Ja kolmandaks tõstame läbi sotsiaalmeediakanalite esile meie saatekülalisi, kes on oma ala tippspetsialistid ja keda me tunnustavalt superkangelasteks kutsume.

Teie saatekülalised räägivad hästi. Nad omavad väga sügavaid erialateadmisi, toovad kiiresti aktuaalseid näiteid, loovad seoseid. See kõik näitab arsti eriala huvitava ja põnevana.

Meditsiinisüsteem ei ole tegelikult ju midagi nii keerulist, millest tavaline inimene justkui aru ei peaks saama. Üritame Deltakutsega muu hulgas näidata sedagi, et süsteem on loogiline ega ole mingi salapärane, pelgalt tervishoiutöötajatele mõistetav maailm.

Väga huvitav on podcastist kuulata viiteid uusimatele teadusuuringutele ja nende tulemuste rakendamisele praktikas. Kas ja kui palju teil endal on õnnestub teaduskirjandusest loetut või konverentsidel kuuldut igapäevases töös – olgu siis EMO-s, kiirabis või intensiivraviosakonnas – rakendada?

Põhimõtteliselt õnnestub uusi teadusuuringute tulemusi igapäevatöös kasutada küll, kuid alati tuleb asjale läheneda kaine mõistusega ja patsiendi ohutust silmas pidada.

Ajalugu on näidanud, et mõnda uut asja hakatakse algul suure hooga kasutama, kuid aja jooksul hoog vaibub, sest tulemused pole olnud ootuspärased. Tuleb leida tasakaal.

Samas tahame Deltakutses välja tuua uusi põnevaid suundi, millel on tugev teaduslik tõendus ning mida läänemaailmas palju kasutatakse. Näiteks kliiniline debriifing. Püüame olla sütitajad ja tuua inimesteni uusi ideid ja mõtteid.

Kahjuks mul ei ole õnnestunud oma töös kasutada kahekordset järjestikust defibrillatsiooni, millest rääkisime elustamisteemalises saates. Uurisin ka teistelt Tallinnas ja Tartus töötavatelt arstidelt, ja saate salvestamise ajal (detsembris 2023) ei leidnud ma Eestist kedagi, kes oleks seda kasutanud.

Kuidas saadete teemad tekivad? Arutate te meeskonnas, mida järgmisena ette võtta või pakub igapäevane töö teemasid?

Sellega on nii ja naa, oleme erinevaid variante kasutanud.

Elustamise saade kujunes näiteks möödunud aastal avaldatud teadusartikli “Double sequential external defibrillation for refractory ventricular fibrillation” ümber. Kuid saated sünnivad suuresti ka meie tunnetusest.

Mõtleme ja arutame meeskonnas, millised on need teemad, mis kiirabi ja erakorralise meditsiini töötajatele huvi pakuvad või on midagi, millele meie väljaõppes väga ei keskendutud, või on mingit uut olulist infot tulnud selles valdkonnas.

Sel nädalal (26.-28. juunini 2024) toimuvad residentuuri sisseastumiseksamid. Erakorralise meditsiini residentuuri kohti on 12, kandideerijaid üheksa. Konkursiks teeb see 0,75 inimest kohale. Võrreldes mõne teise erialaga pole just suur konkurss. Miks see teie arvates nii on?

Raske küsimus. Ei tea, kas ma olen õige inimene sellele vastama. Arvan, et eriala meediakajastus mängib rolli – korralduslikud probleemid, suur läbipõlemise oht. Neid ju enamasti kajastatakse.

Erakorralise meditsiini eriala erineb teistest natuke tempo ja koormuse poolest, võib-olla peetakse seda raskeks ja keeruliseks.

Eriala tulevik näeb minu meelest siiski helge välja. Palju on noori entusiastlikke arste, näen neid kirglikult tegutsemas. Eriala on Eestis suhteliselt noor, kuid sellega on juba väga palju head tööd tehtud.

Mis ajendas teid anestesioloogia ja intensiivravi eriala kasuks otsustama?

Minu meelest on see hästi põnev eriala. Sarnasus erakorralise meditsiiniga on selles, et pead teadma väga palju. Sa ei saa keskenduda ainult ühele organsüsteemile, pead vaatama patsienti tervikuna.

Ja mulle meeldib vaheldusrikkus, mida anestesioloogia ja intensiivravi eriala pakub.

Kuhu Deltakutse suundub? Milline on tulevikuvisioon?

Parim koht, kuhu me jõuda tahame, on toetav kommuun. Loodame, et Deltakutse sütitab neid, kes tahavad õppida ja areneda.

Olen alati tahtnud podcasti ümber ehitada midagi suuremat – sellest ka näiteks konspektid meie kodulehel. Soovin, et oleksime usaldusväärsed ja kasulikud, et me saaksime abiks olla ja juurde anda.

Mis puudutab meeskonda, siis on Deltakutsel kindlasti oma osa läbipõlemise vältimisel – võimalus tegelda igapäevatöö kõrval millegi muuga. Meditsiiniharidust ei pea kasutama ainult inimeste ravimiseks. Väga palju saab erialale juurde anda ka läbi õppimisvõimaluste loomise – podcast, koduleht, konspektid, sotsiaalmeediapostitused.

KOMMENTAAR

Merilin, Karell Kiirabi õde ja Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht

Minu arvates on Deltakutse hästi vahva saade, ainuke omataoline eesti keeles. Kuulan ka ingliskeelseid meditsiinipodcaste, aga eesti keeles on ikkagi mõnusam.

Väga huvitav oli minu jaoks hambatraumade teemaline saade.

Olen saatest saanud ka igapäevatööks kasulikke teadmisi. Näiteks punast traumat ja noahaava juhtumit käsitlenud episoodist sain päris palju mõtteainet, kas tasub ikka verejooksuga traumahaiget alati massiivselt tilgutada – me ju lahjendame niiviisi verd ja vähendame selle loomulikku hüübimisvõimet.

Elan Loksal, kuid käin lisaks kohalikule kiirabile sageli tööl ka Tallinnas, kuhu on sõita 70 km. Deltakutset on väga hea autos sõites kuulata.

TÄIENDAV TEAVE

• Koduleht: www.deltakutse.ee
• Formaadid:
  • umbes tunnipikkune taskuhäälingusaade Deltakutse, milles minnakse koos kuulajatega põnevale ja väljakutseid esitavale kiirabikutsele ning räägitakse läbi selle nii erinevate haigusseisundite äratundmisest, tekkepõhjustest kui ravist;
  • konspektid podcastis käsitletud teemade kohta.