Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Külli Kingo. Foto: Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Külli Kingo. Foto: Tartu Ülikool

Dekaani pilguheit 2024. aasta meditsiiniteaduste valdkonna tegemistesse Kingo: näeme vajadust ja võimalust võtta lähiaastatel vastu 200 arstitudengit

Vaadates tagasi möödunud aastale Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas, võib oluliste punktidena välja tuua mitmete uute tööde alustamise ja eesmärkide seadmise. Käimas on nii arstiõppekava kui residentuuri erialade arendamine ning häid uudiseid on ka teadus- ja arendustöö vallast, kirjutab dekaan Külli Kingo.

Avaldatud Viimati uuendatud

Autor: Külli Kingo, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan

Õppetöö

2024. aastal alustati arstiteaduse õppekava arendamisega, mille eesmärgiks on õppekava ajakohastada vastavalt tervishoiuvaldkonna vajadustele. Arstiteaduse õppekava arengud peavad vastama tervishoiu vajadustele ja arengutele nii hariduses tervikuna kui ka meditsiinihariduses. 2028. aastal jõustuvad kõrgharidusstandardi muudatused. Olulisemate üldpõhimõtetena rõhutatakse õppekava konstruktiivset sidusust ja terviklikkust, õppijakeskset lähenemisviisi (aktiivõppe, teooria ja praktika sidusust), võimekust oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolt kanda ning üldpädevuste, ülekantavate oskuste ning digi- ja tehnoloogiaoskuste arendamist.

Õppekava arendamiseks viiakse läbi praeguse õppekava analüüs, tuvastatakse selle tugevused ja nõrkused ning kogutakse tagasiside õppejõududelt ja teistelt sidusrühmadelt nagu tööandjad, erialaühendused ja patsientide ühendused. Sellele järgneb õppekava eesmärkide, pädevuste ja väljundite üle vaatamine ja sõnastamine, õppekava ülesehituse ja korralduse kirjeldamine, muudatuste kavandamine ja ettevalmistamine ning õppejõudude võimekuse suurendamine. Igas etapis on plaanis kaasata õppejõudusid, noorarste ja üliõpilasi.

Eestikeelsele arstiteaduse õppekavale võeti 2024. aastal vastu 185 üliõpilast. Vastuvõtuarvu on plaanis lähiaastatel veelgi suurendada. Arstide piisava järelkasvu tagamiseks näeme vajadust ja võimalust võtta lähiaastatel vastu 200 tudengit.

Alates 2025/2026. õppeaastast tuleb arstiteaduse õppekava lõpetamiseks sooritada praktiline kliiniline lõpueksam. OSKE (inglise keeles Objective Structural Clinical Exam) on standardiseeritud hindamismeetod, mille eesmärk on hinnata objektiivselt ja struktureeritult üliõpilase praktilisi kliinilisi oskusi ning tema suutlikkust demonstreerida neid simuleeritud kliinilistes olukordades. Hindamise standardiseerimine vähendab selle varieeruvust ja tagab, et kõikide õppekava lõpetajate oskused oleksid kliiniliseks tööks vajalikul tasemel. OSKE ei võimalda hinnata mitte ainult seda, kas õppija midagi teab, vaid ka seda, kas ta oskab ja suudab oma teadmisi praktikas rakendada. Sel aastal viiakse läbi ka põhjalikum proovieksam, korraldatud on õppejõududele koolitusi ja infotunde.

Käimas on proviisoriõppe reformimine. See tähendab proviisoriõppe jagamist kahte astmesse. Bakalaureuseõppes õpitakse farmaatsiat ning magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda proviisoriks ja ravimiteadlaseks. See annab huvilistele suurema paindlikkuse ning meile võimaluse saada tulevikus rohkem proviisoreid, farmatseute ja ravimiteadlasi.

Praegu on esitatud eeltaotlused õppekavade avamiseks, peetud läbirääkimisi ministeeriumite ja sidusgruppidega ning sektori eri osapooltega. Õppekavad on kinnitatud ning seadusemuudatuste protsessi on alustatud. Farmaatsia instituut tegeleb aktiivselt eriala populariseerimisega.

Valdkond tegeleb akadeemilise järelkasvu, sealhulgas õppeassistentide suurendamisega. Praegu on lepingud sõlmitud üle 40 õppeassistendiga ning töö nendega jätkub kevadsemestril. Õppeassistentide kaasamine motiveerib tudengeid panustama ülikooli arengusse ning annab neile võimaluse omandada õpetamiskogemusi.

Arstiüliõpilaste kliinilise õppe lahutamatu osa on praktika. 6. kursuse tudengid teevad praktikat erinevates haiglavõrgu haiglates ja perearstikeskustes üle Eesti. Selle paremaks korralduseks kohtub valdkond regulaarselt haiglatega.

Valdkond kohtub regulaarselt samuti nii Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa kui Terviseametiga.

Teadus- ja arendustegevus

Statistika näitab, et viimase üheksa aasta jooksul on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe lõpetamise n+2 efektiivsus tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ehk 45 protsendini. N+2 näitab, kui paljud vastuvõetutest jõudsid doktoriõppe lõpetamiseni kuue aastaga (nominaalaeg ja kaks aastat). 2015. aastal oli vastav lõpetamise efektiivsus meditsiiniteaduste valdkonnas alla 30 protsendi. Kindlasti on edukuse taga juhendajate pühendumine noorteadlastele ja üldine juhendamise kvaliteet, doktoriõpet toetavad asjakohased meetmed ja meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppekeskuse suurepärane töö. Möödunud aastal kaitses valdkonnas doktoritöö 26 inimest. Teaduse evalveerimise tagasisides hinnati valdkonna doktoriõpet väga kõrgelt.

Möödunud aastal evalveeriti Tartu Ülikooli 2018.–2023. aasta teadus- ja arendustegevust ning ülikooli külastasid välisekspertidest hindamiskomisjonid, kes kohtusid valdkonna akadeemiliste töötajate ja doktorantide esindajatega. Tartu Ülikooli arsti- ja terviseteaduste taset hinnanud ekspertpaneel koosnes tippteadlastest Saksamaalt, Hollandist, Taanist ja Suurbritanniast. Mitmed neist olid praktiseerivad arstid.

Tartu Ülikooli arsti-ja tervisteaduste teadustulemuste kvantiteeti ja kvaliteeti, teadustöö jätkusuutlikkust ja infrastruktuuri hinnati ühtlaselt kõrgetasemeliseks. Raportis rõhutati valdkonna akadeemilise personali laiapõhjalist kaasatust ja selget strateegilist visiooni, milles on olulisel kohal doktorantide koolitamine. Kõrgelt hinnati meie doktoriõppe kvaliteeti ja korraldust, mis võimaldab töö- ja õpingute paindlikku ühendamist ja toetab doktorikraadideni jõudmist ka kliinilistel erialadel. Eksperdid kiitsid tihedat seotust Eesti ainsa ülikoolihaigla – Tartu Ülikooli Kliinikumiga, mis võimaldab lisaks rahvusvahelisel tipptasemel alusuuringutele ka siirde- ja kliinilise meditsiini teadusuuringute edukat läbiviimist. Eraldi toodi esile laiapõhjaline ühiskondlik panus Eesti tervishoiusektorisse ning mõju riigi tervisepoliitikale. Positiivsena märgiti ära arsti-ja tervisteaduste kommunikatsioonistrateegia, mida viiakse ellu valdkonnas töötavate meediaekspertide toel.

Teadmussiirdedoktorantuur on koostöövorm ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vahel. Sellise koostöövormi eesmärgiks on edendada ülikooli koostööd ettevõtete, avaliku ja kolmanda sektori asutustega ning rikastada ülikooli doktoriõpet ja koolitada välja tööturu vajadustele vastavaid tippspetsialiste. Aastatel 2022–2025 on Tartu Ülikoolile seatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kohustus võtta teadmussiirdedoktorantuuri 100 doktoranti, sh 16 meditsiiniteaduste valdkonda.

Möödunud aastal sai valdkonnas algatatud teadmussiirdedoktorantuuri strateegia, mis hõlmas võimalike partnerite andmebaasi koostamist ja meetme tutvustamist üle 40 tervishoiuga seotud asutusele.

Tänaseks on sõlmitud raamlepingud Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervise Arengu Instituudiga ning õppekohalepingud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Medicumi ja Celviaga. Meie praegused teadmussriidedoktorandid uurivad narkosurmasid, füsioterapeutide töörahulolu, digitaalseid raviteekondi ning vähktõve prognoosimist tehisaru abil.

Möödunud suvel sõlmisid Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool koostöölepingu, millega loodi meditsiiniteaduste valdkonna koosseisu Eesti vähikeskus. Keskus on oma olemuselt vähitõrjega tegelevate asutuste võrgustik, mida Tartu Ülikooli juurde loodud üksus koordineerib. Võrgustikku kuuluvad asutajaliikmetena Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Vähiliit, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalministeerium.

Vähikeskuse eesmärk on võimestada vähialast teadus- ja arendustööd, et kiirendada vähi ennetamist ja ravi Eestis. Väga oluliseks suunaks on Eesti vähitõrje tegevuskava elluviimisele kaasaaitamine. Kaugem siht on saavutada järgneva nelja aasta jooksul olukord, kus Eestis oleks Euroopa Liidu tunnustusega kõikehõlmav vähikeskus (comprehensive cancer center, CCC). Keskuse loomiseks sai Sotsiaalministeerium riigilt neljaks aastaks 2,6 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse toetust.

Praegu on käimas tihe koostöö eri osapoolte vahel, kohtutakse nii haiglate kui teiste partneritega. Äsja on valminud OECD poolt Euroopa riikide värsked vähiprofiilid. Eesti profiil annab edasi kiitust Eesti vähivaldkonnas tehtud tööle, ent tõstab esile ka neid kohti, mis vajavad suuremat sekkumist ja tähelepanu. See näitab, et vähikeskuse töö, mis just koostöö kaudu vähiraviks vajaliku uurimistööga tegeleb, õigustab end.

Residentuur

Eriarstiõppes on 48 residentuuriprogrammi, mille kaudu õpitakse ja õpetatakse eriarste kliinilises keskkonnas, et residentuuri läbimise järgselt olla valmis praktiseerima konkreetsel erialal. See aeg on justkui kiirendiprogramm, mis oma võimalustega avab isikliku arengu suunal elukestva õppe raja, millel noor kolleeg astuma hakkab.

Olulisuse muutusena alustati eelmisel aastal residentuuriprogrammides kliiniliste pädevuste kaardistamisega, et ülikooli poolt kinnitatud programmid vastaksid võimalikult hästi päriselulistele vajadustele. Ikka selleks, et kliinilises keskkonnas õppides ja õpetades oleksid residendil ja juhendajal abiks suunad, mis neid suure pildi kokkupanekul aitaksid. Lihtne on mõelda, et ühe või teise programmi eesmärgiks on hea eriarst. Heal eriarstil on aga kindlad oskused, teadmised ja hoiakud, mis teda heaks teevad. Just nende kaardistamise ja ühiselt oluliseks pidamiseni soovime tervishoiu valdkonnas laiemalt jõuda.

Selleks, et sisukas ja kohane programm koos residendiga tema õppesse kaasa tuleks, peame ülikoolina jõudma sinna kliinilisse keskkonda ja selleks on aastaid olnud plaan arendada residentuuriõppele e-portfoolio. Mõistetavalt on residentuuriõppele toetust andev platvorm kujunenud erinevate arenduste valguses keerukaks ja detailirohkeks. Võtsime meeskonnana eesmärgi selles suunas konkreetsemaid samme astuda ja selle toel oleme tänaseks ühendanud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna, infotehnoloogia osakonna ja õppeosakonna teadlikkuse ning loonud ühiselt töötava meeskonna, kelle rolliks on residentuuriõppele vajaliku toetusplatvormi väljatöötamine. Praegu panustame sellesse intensiivselt ja oleme tulevikku vaadates lootusrikkad.

2024. aasta oli sidusgruppide kuulamise ja kaasamise aasta, mis andis meie meeskonnale väärtuslikku tagasisidet, mida valdkonna inimesed ja valdkond tervikuna vajavad. Lähtuvalt sellest oleme tegemas nii igapäevaseid kui ka pikaajalisi otsuseid.

Powered by Labrador CMS