David Vseviov: arstid on kõige traagilisema elukutse esindajad
Kuna patsient tuleb arsti juurde realiseerima oma mütoloogilist unistust igavese elu järele, muudab see arsti ja patsiendi suhte erakordselt keeruliseks, tõdes ajaloolane David Vseviov perearstide tervisefoorumil Tartus.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Vseviov rääkis, et arstid on kõige traagilisema elukutse esindajad, sest peavad täitma lootusetut ülesannet. Arstide juurde saabuvad patsiendid ei unista niisama, vaid nende unistus on mütoloogiline.
“Teie juurde tullakse realiseerima unistust, mis on realiseerimatu – igavest elu. See muudab arsti-patsiendi suhte erakordselt keeruliseks. See on ainulaadne ootus ja suhe, ja selle suhte kandmine nõuab sügavat kummardust teie kõigi ees. See ei ole lihtne.”
Ajaloolane viitas paari aasta tagusele apteegireformile, millega kaasnesid suured kired. “Aga sellepärast, et kui läheme poodi, mille ukse peal on punane rist, ja ostame endale ühe topsi tablette, siis milline on meie unistus? Igavene elu.”
Sarnane mütoloogiline unistus on ka igavene noorus, mida saab osta kaubanduskeskuste ilumaailmadest. “Kas mõni normaalne inimene ostab ühe purgi mingit želeed 400 euro eest? Ei osta. Aga mida me tegelikult ostame? Etiketilt võime lugeda, et kui teie panete seda peale, siis ei teki teil iialgi kortse. Ja kui mina panen peale, kaovad kortsud ära. Milline on siis unistus? Igavene noorus.”
Ajaloolane rääkis, et kõige olulisem, mida arst on patsiendile läbi inimkonna ajaloo vahendanud, on usk. Alles alates 19. sajandist, võib-olla ka natuke varem, on need olnud teadmised. “Kusjuures ka see, kui tõesed need teadmised on, on pidevalt muutunud.”
Olulised ajajärgud
Esimesed arusaamad meditsiinist ja arstindusest kui elukutsest pärinevad antiikajast. Väga põnev on keskaeg, kus valitses arusaam, et maailmas eksisteerib headus ja kurjus, Jumal ja saatan. “See on ajajärk, kus haigus on karistus. Arsti roll ravitsejana on usu või abi osutamine selleks, et inimene pääseks karistusest,” ütles Vseviov.
Keskajast pärineb ka arusaam, et, Jumal lõi selle maailma mõeldes selllele, mis ta teeb. “See ongi maailm seostest, mida näeme palju ka rahvameditsiinis. See on keskaegne arusaam, et näiteks kollane lill aitab teatud haiguse vastu, sest kõigisse asjadesse on kodeeritud meditsiiniline sõnum.”
Euroopa kultuuriloo ja ka meditsiini jaoks kõige murrangulisem on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus, kus täitusid mitte lihtsalt unistused, vaid mütoloogilised unistused.
“Inimene saab lennata! Nähtamatu jõud, mis paneb kõik liikuma – elekter! Teie valdkonna jaoks nii oluline – röntgen, mille abil saab näha nähatamatuid asju! Nende mütoloogiliste unistuste realiseerumise foonil sünnibki arusaam, mis kestab tänapäevani, et ka inimelu on põhimõtteliselt võimalik pikendada lõputult," nentis Vseviov.