COVID-isse haigestumine kasvas poole võrra, grippi jäi 28 inimest

Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3825 inimest, kolmandik haigestunutest olid lapsed, teatas terviseamet. Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 18% võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 287,2. Nakatumine on keskmisest kõrgem Harju, Tartu, Lääne, Ida-Viru ja Viljandi maakonnas.

Nädala jooksul registreeriti 28 gripijuhtu, millest laboratoorselt kinnitati 12. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeil vajas gripi tõttu hospitaliseerimist kolm vaktsineerimata riskirühma patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu haiglaravi vajanud seitse patsienti.

Ägedate ülemiste hingamisteede nakkuste sentinelseire kaudu registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks. Sentinelseire andmete põhjal osutusid 31,3% proovidest positiivseks gripilaadsete nakkuste tekitajate suhtes. Nakkusi põhjustavad peamiselt rino- ja adenoviirused, esinevad üksikud gripi- ja metapneumoviiruse juhud, lisaks ka SARS-CoV-2 haigestumised. Ülemiste hingamisteede nakkushaigusi põhjustavate viiruste üldpilt muutub mitmekesisemaks.

Nädala jooksul registreeriti 2706 COVID-19 juhtu. Registreeritud haigusjuhtude arv kasvas 47,9% võrra, haigestumine kasvas kõikides vanuserühmades. Nädala jooksul hospitaliseeriti 230 patsienti, kellest 78 vajas haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Haiglate andmetel lisandus kaks surmajuhtu.

Terviseamet tuletab meelde, et mistahes haigussümptomite korral tuleb jääda koju ja vältida lähikontakte. Haigestumise korral tuleb ühendust võtta oma perearstiga, kes määrab ravi ja suunab vajadusel testima. Haigena tööl või koolis käimine koormab nakkusega võitlevat organismi ja suurendab viirushaiguste levikut. Tõbisena tuleb vältida oma vanemaealiste lähedaste ja väikelaste külastamist haiglates.