COVID-i tõttu on välja makstud rekordarv haigus- ja hoolduslehti 23 miljonit on kulunud kavandatust rohkem

Esimesel poolaastal avati Eestis kokku 437 293 töövõimetuslehte, mida on 36% ehk 116 586 lehte enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Tervisekassa esimesel poolaastal hüvitatud lehtedest olid 340 502 haiguslehed ja 90 115 hoolduslehed. Seejuures väljamakstud haiguslehtede arv oli 81 232 lehe võrra (31%) ja hoolduslehtede arv 37 658 lehe võrra (72%) suurem kui eelmise aasta samal perioodil.

Haigus- ja hoolduslehtede kasutamine on rekordiline eelkõige COVID-19 pandeemia tõttu. Üle 70 000 haigus-ja hoolduslehe maksti välja COVID-19 diagnoosiga (2021. aastal üle 28 000).

Kavandatust kulus miljoneid enam

Esimesel poolaastal maksti ajutise töövõimetuse hüvitisi kokku ligi 126 miljonit eurot, mida on 9 miljoni euro võrra ehk 8% rohkem, kui kasutati eelmisel aastal samal ajal. Võrreldes kavandatuga on töövõimetushüvitiste eelarvet esimesel poolaastal kasutatud ligi 23 miljoni euro võrra rohkem, mis tuleneb peamiselt haigus- ja hooldushüvitiste eelarve suuremast kasutusest.

Haigushüvitiste eelarve on ületatud kavandatuga võrreldes 14 miljoni euro ulatuses ehk 21%, hooldushüvitiste eelarve 8 miljoni euro ulatuses ehk 59%. Samal ajal on tööõnnetushüvitisi kokku kasutatud 411 tuhande euro võrra kavandatust vähem.

Haiguspäevade hüvitamise muudatuse lisakulu oli esimese poolaasta lõpuks 1. jaanuarist alustatud haigusjuhtumite puhul (tasumine 6.–8. päeva eest) 19 miljonit eurot. Haiguspäevade hüvitamise muudatuste rakendamisel prognoosis Terviseamet, et 2022. aastal tekib lisakulu 24 miljonit eurot, millest 12,4 mil[1]jonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänud kulud katab Tervisekassa omavahenditest.

Seega on tänavu esimese poolaastaga kasutatud juba pea enamuse 2022. aastaks planeeritud vahenditest, sh kogu ulatuses riigieelarvest selleks eraldatud vahendid ning ligi 7 miljoni euro ulatuses kulusid Tervisekassa omavahenditest. Võrdluseks – eelmise aasta võrreldaval perioodil, 2021. aasta esimese poolaasta lõpuks oli haiguspäevade hüvitamise muudatuse lisakulu ligi 13 miljonit eurot.

Ajutise töövõimetuse hüvitisi on tänavu kuue kuuga makstud 249 729 inimesele 4 353 858 haiguspäeva eest, mis on 73 458 inimese ja 206 277 hüvitatud päeva võrra rohkem kui 2021. aasta esimesel poolaastal. Kõikide töövõimetuslehtede keskmine pikkus oli 10 päeva (2021. aasta esimesel poolaastal 12,9 päeva). Ühe päeva keskmine hüvitis oli 28,8 eurot (2021. aasta esimesel poolaastal 28,1 eurot).

Tööõnnetus- ja sünnituslehed

Tervisekassa hüvitatud tööõnnetushüvitiste arv jäi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea samaks. Tööõnnetushüvitisi on tänavu kuue kuuga makstud 3 830 lehe eest, mis on vaid 26 lehte ja 565 hüvitatud päeva rohkem kui hüvitasime 2021. aasta esimesel poolaastal. Tööõnnetushüvitiste eelarve jäi planeerituga võrreldes 411 tuhande euro võrra väiksemaks.

Sünnituslehtede ja hüvitatud päevade arv vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 45%. Tervisekassa makstud sünnitushüvitise summa vähenes võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 39%. Vähenemine on seotud 01.04.2022 jõustunud vanemahüvitise süsteemi reformiga, millega nimetati varasem rasedus- ja sünnituspuhkus ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel maksab sotsiaalkindlustusamet ema vanemahüvitist. Samas jätkas Tervisekassa esimesel poolaastal veel hüvitise maksmist neile, kelle lapse sünnikuupäev oli enne 10. juunit 2022. aastat.