COVID-19 vaktsiinid hoidsid eelmisel aastal ära üle 20 miljoni surma

Vaktsineerimistempo madala ja keskmise sissetulekuga riikides oli oluliselt aeglasem kui kõrge sissetulekuga riikides, eeskätt erineva COVID-19 vaktsiinide kättesaadavuse tõttu. COVID Vaccine Global Access (COVAX) on ülemaailmne ettevõtmine, mille eesmärgiks oli vaktsiinide õiglasem jaotus riikide vahel peamiselt nii, et rikkamad riigid annetaksid vaesematele. COVAX seadis eesmärgiks, et 2021. aasta lõpuks võiks arengumaades COVID-19 vastu olla vaktsineeritud 20% elanikkonnast. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) seadis samal ajal eesmärgiks, et 2021. aastal võiks olla vaktsineeritud 40% kogu maailma elanikkonnast.

Paljud arengumaad ei saavutanud seatud eesmärke, põhjuseks eeskätt vaktsiinide defitsiit ja vaktsiinide endale ahnitsemine rikkamate riikide poolt, aga ka logistikaprobleemid madala sissetulekuga riikides (esimesed vaktsiinid olid mäletatavasti mRNA-põhised ja vajasid ultrasügavkülmikuid ja nende eluiga külmkapitemperatuuril oli õige lühike).

COVID-19 suremuse ja kogusuremuse hindamiseks 185 riigis ja territooriumil võeti matemaatilises mudelis arvesse COVID-19 transmissiooni ja vaktsineerimisi eraldi. COVID-19 vaktsineerimisprogrammide mõju hindamiseks arvutati välja tõenäoline surmade arv olukorras, mil vaktsiine poleks üldse kasutatud. Lisaks arvutati välja, kui palju surmasid olnuks võimalik ennetada, kui oleks saavutatud 2021. aasta lõpuks vaktsineerimisega sellised hõlmatused, nagu olid sihtmärgiks seadnud WHO (40%) või COVAX (20%).

Toetudes ametlikult raporteeritud COVID-19 surmade statistikale näitavad mudelid, et kõrge sissetulekuga riikides hoiti vaktsineerimisega ära surmasid rohkem kui madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Täpsemalt hoiti 185 analüüsitud riigis ja territooriumil tänu vaktsineerimisele ära 14,4 miljonit COVID-19 poolt põhjustatud surma. Kui aluseks võtta pandeemia tõelist ulatust ilmselt adekvaatsemalt peegeldavat liigsuremuse statistikat, hoidis vaktsineerimine ära 19,8 miljonit COVID-19 pandeemia poolt tingitud surma ja seega õnnestus ühe aasta jooksul ära hoida 63% kõigist surmadest, mis oleks ilma vaktsiinideta toimunud (ennetati 19,8 miljonit surma võimalikust 31,4-st).

Kui kõikides riikides oleks saavutatud COVAX-i poolt seatud 20%-line vaktsineerimisega hõlmatus, oleks madala sissetulekuga riikides ära hoitud täiendavalt 45% surmadest. WHO seatud 40%-lise hõlmatusega oleks olnud võimalik ära hoida üle kahe korra rohkem (111%) kõigist surmadest. Teisisõnu oleks WHO seatud hõlmatuse saavutamisel ära hoitud iga viies surm, mis madala sissetulekuga riikides COVID-19 tõttu tekkis.

Seega on COVID-19 vastu vaktsineerimine pandeemia kurssi märkimisväärselt muutnud ja aidanud ära hoida kümneid miljoneid surmasid kogu maailmas. Madala sissetulekuga riikide ligipääs vaktsiinidele on olnud puudulik ja seetõttu oleks seal olnud võimalik rohkem surmasid vältida.

Watson OJ, et al. Global impact of the first year of COVID-19 vaccination: a mathematical modelling study. Lancet Infect Dis. 2022 Jun 23;S1473-3099(22)00320-6. doi: 10.1016/S1473-3099(22)00320-6.