COVID-19 tekitatud endoteelikahjustus
Pika covidi patofüsioloogiast saadakse aru puudulikult ja info pidevalt täieneb. Endoteelirakud moodustavad veresoonte kõige seespoolsema kihi, millel on oluline roll suurte ja väikeste veresoonte tervise reguleerimisel.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Endoteelirakud tajuvad patogeene ja ohusignaale ning vastuseks sekreteerivad vasoaktiivseid molekule. Endoteeli füsioloogiliste funktsioonide hulka kuuluvad veresoonte toonuse peenhäälestamine, kudede homöostaas, barjäärifunktsioon, põletik, oksüdatiivne stress, vaskulaarne permeaablus ning strukturaalse ja funktsionaalse terviklikkuse hoidmine.
Endoteeli homöostaasi säilitamises mängib võtmerolli lämmastikoksiid (NO). See on veresoonte endoteeli poolt toodetud üks olulisemaid vasodilateerivaid aineid. NO omab antitrombootilist mõju ning ennetab leukotsüütide ja trombotsüütide adhesiooni aktiveeritud endoteelile, pidurdades seega immuuntromboosi ja aterosklerootilise naastu kujunemist. Endoteeli düsfunktsiooni kirjeldataksegi tavaliselt vähenenud NO biosaadavusena ja suurenenud vasokonstriktsiooni põhjustavate ainete osakaaluna (nt endoteliin-1, angiotensiin II jm). Endoteelirakke suudavad nakatada rida erinevaid viiruseid nagu Dengue-, Ebola- ja tsütomegaloviirus. Üha kasvav tõendus toetab endoteelikahjustuse keskset rolli ka COVID-19 patogeneesis.
Kuigi uus koroonaviirus mõjutab peamiselt hingamissüsteemi, näitab kogunev info, et see mõjutab kogu hingamisteedevälist veresoonkonda kas otseselt (otsese nakatumise näol) või kaudselt (tsütokiinide tormi kaudu), põhjustades endoteeli düsfunktsiooni (endoteliit/endotelialiit ja endoteliopaatia) ja hulgiorgankahjustust. Koroonaviirusnakkus põhjustab endoteeli düsfunktsiooni mitmel moel, sealhulgas vähenenud lämmastikoksiidi (NO) biosaadavus, oksüdatiivne stress, endoeelikahjustus, glükokaalüksi/barjääri häirumine, hüperpermeaablus, põletik/leukotsüütide adhesioon, vananemine, endoteliaalsete markerite kadumine ja mesenhümaalsete markerite ilmumine, hüperkoagulatsioon, tromboos, mitokondrite funktsiooni kahjustused, komplemendi aktivatsioon ja muud mehhanismid. Seega on COVID-19 (mikro)vaskulaarne ja endoteelihaigus.
COVID-19 põhjustatud endoteeli düsfunktsioon/endoteliopaatia võib kliiniliselt avalduda mitmeti: insult, kopsukahjustus, maksa- ja neerukahjustus, müokardikahjustus või -infarkt, perifeersete arterite haigus, süvaveenitromboos, reproduktiivtrakti kahjustus jm. Mitmed ravimikandidaadid, mis omavad endoteeli kaitsvaid mõjusid, on parandanud COVID-19 patsientide kliinilist seisundit, sealhulgas näiteks ka glükokortikosteroidid.
Xu SW, et al. Endothelial dysfunction in COVID-19: an overview of evidence, biomarkers, mechanisms and potential therapies. Acta Pharmacol Sin. 2022 Oct 17;1-15. doi: 10.1038/s41401-022-00998-0.