COVID-19 põdemisele järgnevad sageli kardiovaskulaarsed tüsistused
COVID-19 põdemisega seotud südamekahjustus ulatub haiguse ägedast faasist oluliselt kaugemale.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Põdemisele järgneva aasta jooksul on südamepuudulikkuse ja eluohtliku tromboosi tekkest ohustatud ka need, kes COVID-19 ägedas faasis hospitaliseerimist ei vajanud. Südameinfarkti, insuldi ja teiste suurte kardiovaskulaarsündmuste risk on COVID-19 põdemisele järgneva aasta jooksul seda suurem, mida tõsisem oli esialgne haigestumine. Uuring ei ole veel eelretsenseeritud.
USA-s võrreldi 151 195 COVID-19 põdenud veterani kardiovaskulaarsete tüsistuste riski üle 3,6 miljoni mittepõdenud veteraniga. Andmeid koguti suurimast USA tervishoiusüsteemi andmebaasist. COVID-19 oli diagnoositud vahemikus 1. märtsist 2020 kuni 15. jaanuarini 2021 – seega vaktsineeritud inimesi seal ei olnud. Analüüsidest jäeti välja esimesed 30 diagnoosimisele järgnenud päeva ja vaadeldi perioodi 1 kuu kuni 1 aasta ägedast haigestumisest.
COVID-19 põdenutel oli suurem risk kõigi eelnevalt defineeritud kardiovaskulaarsete tüsistuste esinemise osas: ajuveresoonte haigused, südame rütmihäired, isheemiline ja mitte-isheemiline südamehaigus, perikardiit, müokardiit, südamepuudulikkus ja trombemboolia. Mida raskem oli esialgne COVID-19, seda suurem oli ka kardiovaskulaarsete tüsistuste risk.
Haiglaravi mittevajanud COVID-19 põdenud patsientidel oli 39% võrra suurem südamepuudulikkuse kujunemise risk ja 2,2-kordne (220% suurem) risk kopsuarteri trombemboolia risk võrreldes COVID-19 mittepõdenutega. Teisisõnu tähendab see, et iga 1000 COVID-19 patsiendi kohta, kes haiglaravi ei vajanud, lisandub aasta jooksul 5,8 südamepuudulikkuse ja 2,8 kopsuarteri trombemboolia juhtu.
COVID-19 tõttu hospitaliseerimine oli seotud 5,8 korda suurema südameseiskuse ja ligi 14-kordse müokardiidi riskiga. Intensiivravi vajanud COVID-19 patsiendid on märkimisväärselt suure riski all – järgneva aasta jooksul saab iga seitsmes mõne olulise kardiovaskulaarse sündmuse, mida ilma COVID-19 põdemiseta poleks juhtunud.
Miks kardiovaskulaarsed sündmused sedasi kuhjuvad, pole veel päris selge. Võimalikud mehhanismid on viiruse südamelihaseid ründamise otsese kahjustuse püsivad tagajärjed, samuti endoteelikahjustuse tagajärjed, tromboos ja pärast COVID-19 põdemist püsima jääv põletik.
COVID-19 põdemisele järgneva aasta jooksul on südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemine märkimisväärne. Põdenud patsiente tuleks südameprobleemide osas hoolikalt jälgida.
Al-Aly Z, et al. One-year Risks and Burdens of Incident Cardiovascular Disease in COVID-19: Cardiovascular Manifestations of Long COVID. 05 October 2021, PREPRINT (Version 1) available at Research Square [https://doi.org/10.21203/rs.3.rs-940278/v1]