COVID-19 patsientide ajukahjustuse mehhanismid täpsustuvad
Põhjalikuspost mortemuuringus kirjeldati, kuidas COVID-19 mõjutab patsientide aju. Kesknärvisüsteemi kahjustuse peamisteks tunnusteks on ajuveresoonte õhenemine ja leke, kuid SARS-CoV-2 ajukoest ei leitud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kuigi COVID-19 on eeskätt hingamisteede haigus, tekivad patsientidel sageli ka neuroloogilised nähud nagu peavalu, deliirium, kognitiivne düsfunktsioon, peapööritus, väsimus ja lõhnataju kaotus, samuti võivad COVID-19 patsientidel tekkida insuldid ja ajuverejooksud. Uuriti koenäidiseid 19 patsiendilt vanuses 5-73 aastat, kes surid COVID-19 tõttu.
Esmalt skanniti lahkunute ajusid kõrge võimsusega MRT-skanneriga, mis on 4-10 korda tundlikum kui tavalised MRT-aparaadid. Nendel uuringutel keskenduti haistmissibula ja ajutüve piirkondadele, mis on COVID-19 kahjustuste suhtes eriti vastuvõtlikud. 13 skannitud ajust kümnes leiti muutusi. Mõlemast uuritud piirkonnast leiti rohkelt hüperintensiivseid alasid, mis võivad viidata põletikule, ning hüpointensiivseid alasid, mis tavaliselt viitavad verejooksudele. MRT-uuringul leitud patoloogilistest piirkondadest võetud koeproove uuriti täpsemalt.
Histoloogilistel uuringutel selgus, et MRT-s hüperintensiivsetes piirkondades asuvad veresooned olid tavalisest õhemad ja mõnikord lekkis neist ajukoesse valkusid, näiteks fibrinogeeni. See omakorda käivitas immuunreaktsiooni, aktiveerunud olid makrofaagid, T-rakud ja mikrogliia. Seevastu MRT-s hüpointensiivsed kolded sisaldasid tromboseerunud ja lekkivaid veresooni, kuid immuunvastust samasugusel kujul käivitunud ei olnud.
Uurijaid need leiud üllatasid. Esialgu oletasid nad leida hüpoksilisele kahjustusele iseloomuliku pildi. Selle asemel leidsid nad hoopis multifokaalse kahjustuse, mis on enamasti seotud insultide ja põletikuliste närvisüsteemihaigustega.
Viimasena kontrolliti ajukudet ka SARS-CoV-2 olemasolu suhtes. Mitme erineva meetodiga viiruse geneetilist materjali või valkusid otsides ei õnnestunud viiruse olemasolu kinnitada. Seega näib, et ajukahjustust ei põhjusta otsene viiruse invasioon, vaid hoopis vaskulaarsed ja immuunvahendatud reaktsioonid.
Kõige iseloomulikum oli mikrovaskulaarne veresoonte kahjustus, mis viitab, et närvisüsteemi haaratus tekib eeskätt keha enda põletikuvastuse tagajärjel. Edaspidi püütakse välja selgitada, kuidas COVID-19 täpsemalt ajuveresoonkonda kahjustab ja kuidas see on seotud haiguse lühi- ja pikaajaliste sümptomite esinemisega.
Lee MH, et al. Microvascular Injury in the Brains of Patients with Covid-19. N Engl J Med. 2020 Dec 30. doi: 10.1056/NEJMc2033369.