COVID-19 ja 1. tüüpi diabeedi risk

Tänavune Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni (EASD) 58. aastakonverents toimus hübriidkonverentsina 19.–23. septembril Stockholmis. Konverentsil tutvustati värskeid uuringuid ja uuendusi diabeedi valdkonnas. Konverentsi ülevaade ilmus oktoobri Perearstis. Telli ajakiri siit!

Esimeses, Norras korraldatud uuringus (1) kasutati riiklikke terviseregistreid, et selgitada välja 1. tüüpi diabeeti haigestumus kõigil alla 18-aastastel lastel ja noortel (üle 1,2 miljoni) vahemikus märtsist 2020 kuni märtsini 2022. Võrreldi diabeeti haigestumust SARS-CoV-2 nakatunute (eraldi kuni 30 päeva ja üle 30 päeva jooksul positiivsest PCR-analüüsist) ja mittenakatunute seas (eraldi need, kes olid SARS-CoV-2 suhtes saanud negatiivse analüüsitulemuse, ja need, keda üldse polnud viiruse suhtes analüüsitud). Registrites sai omavahel kokku viia PCR-analüüsi tulemused, COVID-19 vastu vaktsineerimised ja haiguste diagnoosid.

Kaheaastase jälgimisperioodi jooksul said 424 354 last positiivse SARS-CoV-2 analüüsitulemuse ning 990-l diagnoositi 1. tüüpi diabeeti. Pärast andmete kohandamist vanuse, soo, päritoluriigi, geograafilise piirkonna ja sotsiaalmajanduslike tegurite suhtes selgus, et COVID-19 põdenutel oli 60% suurem tõenäosus 1. tüüpi diabeedi diagnoosimiseks 30 või enama päeva möödumisel nakkusest võrreldes nendega, kes olid saanud negatiivse analüüsitulemuse või kes polnud pöördunud analüüsi tegema. Esimese 30 päeva jooksul positiivsest tulemusest ei olnud diabeedi diagnoosimise risk vaadeldud gruppide lõikes erinev. 1. tüüpi diabeeti haigestumise absoluutne risk oli mittepõdenutel 0,08% ja põdenutel 0,13%, seega ka suurem osa COVID-19 põdenutest ei haigestu diabeeti.

Täpset mehhanismi, kuidas COVID-19 diabeediriski suurendab, pole teada. Mitmetes uuringutes on näidatud, et SARS-CoV-2 võib rünnata pankrease beetarakkusid, mis võib põhjustada diabeeti. Samuti on võimalik, et viiruse indutseeritud põletik võib ägestada juba eelnevalt olemas olnud autoimmuunseid protsesse.

Viidi läbi ka eraldi analüüs vaktsineerimise ja 1. tüüpi diabeeti haigestumise kohta, kuid ei leitud, et SARS-CoV-2 vastu vaktsineerimine kuidagi mõjutaks 1. tüüpi diabeedi riski.

Jälgimisuuringu disain ei võimalda selgitada välja põhjuslikku seost.

Teine uuring (2) samal teemal korraldati Šotimaal, kus vaadati SARS-CoV-2 infektsiooni ja 1. tüüpi diabeeti haigestumist e-tervise andmebaaside põhjal. Uuringus oli 1,8 miljonit last ja alla 35-aastast täiskasvanut, vaadeldi andmeid vahemikus märtsist 2020 kuni novembrini 2021. 1. tüüpi diabeedi kahtlusega alla 16-aastased lapsed Šotimaal hospitaliseeritakse ning 97% diagnoosidest kajastuvad Šotimaa diabeediregistris hiljemalt kaks päeva pärast hospitaliseerimist.

Uuritaval perioodil oli 365 080 kuni 35-aastast SARS-CoV-2 positiivse analüüsi andnud inimest ja 1. tüüpi diabeeti diagnoositi 1074 inimesel. Leiti, et 0–14-aastaste laste hulgas oli COVID-19 põdenutel 1,2 korda suurem risk 1. tüüpi diabeeti haigestumiseks. Kui aga vaadati diabeedi diagnoosimisele eelnenud 30 päeva, siis ei olnud koroonaviiruse esinemissageduse osas erinevust.

Alla 35-aastaste hulgas leiti, et 30 päeva jooksul positiivsest SARS-CoV-2 analüüsist oli diabeeti haigestumise määrade suhe 2,62, kuid pärast 30 päeva möödumist enam suurenenud diabeediriski ei leitud.

15–34-aastaste hulgas suurenes 1. tüüpi diabeeti haigestumine aastatel 2015–2021 lineaarselt, kuid pandeemia mingit olulist uut hüpet ei lisanud. Seevastu 0–14-aastaste hulgas oli pandeemiale eelnenud kuudel 2019. aastal diabeedi diagnoosimine hoopis vähenenud. 1. tüüpi diabeedi diagnoosimise hooajaline muster, kus enim esmasdiagnoose pannakse veebruaris ja septembris, püsis samasugusena ka pandeemia-aastal.

Kasutatud kirjandus

1. Gulseth HL, et al. SARS-CoV-2 infection and subsequent risk of type 1 diabetes in 1.2 million children.
2. Colhoun HM, et al. Relation of incident type 1 diabetes to recent COVID-19 infection: cohort study using e-health record linkage in Scotland.