COVID-19 globaalne mõju kliinilisele teadustööle

Tartu Ülikooli kliinikumi kliiniliste uuringute keskuse juhataja Katrin Kaarna rääkis konverentsil Kliinik 2022 teemal COVID-19 kui proovikivi uurijat toetavatele tugistruktuuridele. Kaarna ütles, et COVID-19 globaalse mõju kliinilisele teadustööle võib tinglikult jagada kolmeks - negatiivne, positiivne ja pöördumatu.

"Negatiivne mõju tähendab seda, et pidurdus või katkes palju kliinilisi teadusprojekte. Meil ei ole väga täpseid andmeid akadeemilise teadustöö mahu katkemise kohta, kuid näiteks alates 2021. aasta märtsist katkestas epideemia globaalselt 1200 ravimiuuringut," rääkis Kaarna. "Arstid ja meditsiinipersonal pidid keskenduma kriisiga seonduvale, see tõi palju lisatööd ja fookus võis just COVID-19 välistel erialadel muutuda. Väga paljudes projektides katkes patsiendi side selle teadusprojektiga."

Positiivne mõju oli tema sõnul see, et ühiskond teadvustas kliinilise teadustöö ja meditsiiniteadlase rolli olulisust.

"Riigid hakkasid rahaliselt panustama uuringute läbiviimisse. Hüppeliselt kasvas nende uuringute arv, mis olid seotud COVID-19 haiguse, vaktsiinide või ravimitega," loetles Kaarna. "Hetkel on clinicaltrials.gov andmetel ainuüksi ravimiuuringuid käigus 7407, lisaks 180 vaktsiini on prekliinilise testimise faasis."

"Kolmas mõju on see, mida nimetame pöördumatuks mõjuks. See tõi päevakorrale veel tugevamalt digitehnoloogiate ja telemeditsiini arengu, uued uuringute disainimeetodid, pani põhirõhu reaalajas uuringuandmete kogumisele ja riskipõhisele hindamisele ning geeniandmete kaasamisele ja tõstis aukohale patsiendikeskse lähenemise ehk patsiendi kaasamise uuringuprotokolli disaini väljatöötamisse, kuni päris virtuaalsete uuringuteni ja eConsent protsessini," rääkis Kaarna.

COVID-19 teemaliste uuringute järsk kasv peegeldus ka TÜ meditsiiniteaduste valdkonnas. Kaarna tõi konverentsil välja suuremad uuringud. Lisaks märkis ta, et TÜ Kliinikumis algatati näiteks 2017. aastal 84, 2018. aastal 114, 2019. aastal 143, 2020. aastal 151 ja 2021. aastal 132 kliinilist teadusuuringut. Veel võrdluseks - näiteks 2010. aastal oli neid 20.

"Kliiniliste uuringute keskus on saanud oma kompetentsiga kaasa aidata COVID-19 uuringute arvu kasvule ja toetada kliiniliste teadusuuringutega tegelevaid meditsiiniteadlasi. Samas pole väheoluline, et oleme saanud kriisisituatsioonis toetada ka mitte-COVID uuringute algatamist ja läbiviimist," lausus ta. Kaarna tõdes, et Eesti rakendab praegu kõige kaasaegsemaid lahendusi uuringute läbiviimisel.