B-rakuline immuunsus pärast COVID-19 põdemist

Nakkuse ajal luuakse kiiresti lühikese elueaga immuunrakke (plasmablaste), mis toodavad esimese laine kaitsvaid antikehi. Nende rakkude loomuliku surma järel hakkab antikehade tase langema. Väike osa B-lümfotsüütidest diferentseeruvad nn. pikaealisteks plasmarakkudeks, mis püsivad pärast nakkust reservis. Pikaealised plasmarakud on mittepaljunevad antigeen-spetsiifilised immuunrakud, mida on võimalik luuüdist leida pikka aega pärast antigeeni kadumist. Võimalik, et pikaealised plasmarakud püsivad luuüdis kogu elu.

Esimeses põhjalikumas COVID-19 vastast B-rakulist immuunmälu käsitlevas uuringus (1) osales esialgu 77 inimest (naisi ja mehi enam-vähem võrdselt, keskmine vanus 49 aastat), kes olid põdenud kerget COVID-19. SARS-CoV-2 ogavalgu vastased antikehad olid üks kuu pärast haigestumist olemas 74 osaleja veres. Antikehade tase langes kiiresti esimese nelja kuu jooksul pärast infektsiooni ja seejärel vähehaaval jätkus langus järgneva seitsme kuu jooksul ning 11 kuu möödumisel infektsioonist olid antikehad veel leitavad. Niisugune kahefaasiline antikehade taseme langus on kooskõlas eelpool kirjeldatud dünaamikaga, kus esialgu toodavad antikehi lühikese elueaga plasmablastid ja hiljem võtab tootmise üle väiksem, kuid püsiv pikaealiste plasmarakkude populatsioon.

Edasi koguti luuüdiproovid 18 patsiendilt seitse kuud pärast kerge COVID-19 põdemist. Perifeerses veres olid neil kõigil ogavalguvastased antikehad olemas. Viieteistkümnel neist olid luuüdis olemas pikaealised plasmarakud, mis koroonaviirusevastaseid antikehi tootsid. Uus luuüdi biopsia tehti 11 kuud pärast põdemist viiel uuritaval. Selleks ajaks olid pikaealised plasmarakud ikka alles neljal, samas koguses nagu neli kuud varem. Samamoodi olid neljal uuritaval verest leitavad ogavalguvastased antikehad. Pikaealiste plasmarakkude arv oli antikehade tasemega mõõdukalt seotud. Perifeersest verest ei leitud aga antikehi sekreteerivaid rakke, seega on veres ringlevad antikehad ilmselt kõik pärit luuüdi pikaealistelt plasmarakkudelt.

B-mälurakud on teine humoraalse immuunmälu haru. Antigeeniga korduval kokkupuutel B-mälurakud diferentseeruvad kiirelt antikehi sekreteerivateks plasmablastideks. SARS-CoV-2 ogavalgu-spetsiifilised B-mälurakud olid leitavad juba üks kuu pärast COVID-19 sümptomite algust ja püsisid veres vähemalt seitse kuud pärast haigestumist.

Varasemast on teada, et B-mälurakkude küpsemise ja arenemise käigus omandavad need suutlikkuse neutraliseerida ka niisuguseid SARS-CoV-2 variante, millega kokkupuudet patsiendil ei ole olnud (2). Niisuguse arengu taga võivad olla väiksed viiruseosakesed, mida immuunsüsteem n-ö õppe eesmärgil on alles hoidnud.

Käesolevast uuringust selgub, et COVID-19 kergekujuline põdemine tekitab tõenäoliselt pikaajalise B-rakuliiniga seotud mitmetahulise immuunmälu, mis ei pruugi aga kujuneda kõikidel põdenutel. See kinnitab praegust praktikat, et COVID-19 põdenud inimesi peaks pärast põdemist ka vähemalt ühe vaktsiinidoosiga koroonaviiruse vastu vaktsineerima.

1. Turner JS, et al. SARS-CoV-2 infection induces long-lived bone marrow plasma cells in humans. Nature. 2021 May 24. doi: 10.1038/s41586-021-03647-4.
2. Gaebler C, et al. Evolution of Antibody Immunity to SARS-CoV- Nature. 2021 Mar;591(7851):639-644. doi: 10.1038/s41586-021-03207-w.