Audioloog: paljudel noortel on kõrvus tinnitus, mis võib häirida tõsiselt igapäevaelu

Peatselt publitseeritava kuulmisuuringu järgi esineb Eesti koolinoorte seas kuulmislangust vähe, kuid tinnituse ehk kõrvakohina või -vilina levimus on üpris kõrge. “Umbes 30% meie uuringus vastanutest mainisid, et neil on esinenud tinnitust, kuid see ei tähenda, et see on neil tänaseni või esineb koguaeg. Välismaal tehtud uuringute põhjal saab öelda, et 5–20%-l noortest võib esineda tinnitust,” rääkis Vill.

Eestis tehtud uuring näitas ka, et üle 50% Eesti lastest tundsid, et kontsertidel ja kinodes on liiga vali helitugevus.

Tinnitus võib tekkida peaaegu igaühel, kuid suuremas ohugrupis on müras töötavad inimesed nagu ehitajad, muusikud või militaarmüraga kokku puutuvad inimesed. Kuna tinnitus on seotud kuulmislangusega, on ohugrupis ka vanemaealised. Üks esimesi sümptomeid kuulmiskahjustusest, sealhulgas mürakahjustusest, ongi tinnitus.

“Tinnitus võib olla kohati isegi ebamugavam kui kuulmislangus ja häirida tõsiselt noore igapäevaelu. Kui tinnitus ja kuulmislangus juba tekkinud on, tuleb audioloogiga koos arutleda, millised abivahendid oleksid kõige paremad. Siiani esineb stigma kuulmislanguse ja kuuldeaparaatidega seoses ja eriti nooremad patsiendid arvavad, et kuulmislangus on vaid vanemate inimeste probleem ning ei pruugi seetõttu abi otsida,” rääkis Vill, kelle sõnul on aga järjest rohkem näha tinnituse ja/või kuulmislangusega noori.

Tinnituse kulgu võivad mõjutada ka stress, suured elustiili muutused, suur vaimne koormus, ärevus ja depressioon. “Praktilises igapäevatöös tuleb ette õpilasi, kes pingelise õppetöö ajal maadlevad ka tinnitusega.”

Tinnituse korral pole ühte kindlat ravi. Selle vähendamiseks õigete meetodite leidmine oleneb palju tekkepõhjustest ja tugevusest, patsiendi motivatsioonist, aga ka muudest faktoritest. “Paljudel aitab juba ainuüksi info saamine ning heliteraapia – vaiksete loodushelide taustaks kuulamine.”

Kõige parem viis noorte ja ka täiskasvanute aitamiseks on aga ennetus ja tegutsemine selle nimel, et probleem hullemaks ei läheks. Ennetuse all mõeldakse näiteks kõrvaklappide kasutamise vähendamist kui ka kõrvatroppide kasutamist mürarohketes olukordades (kontserdid, masinatega töö jne).

Teadlikkus oma kuulmise ja seda mõjutavate faktorite kohta aitaks mürakahjustust ja ka muud kuulmislangust ennetada. Kuigi laste kuulmisprobleemide põhjuseid võib olla mitmeid, alates põletikest kuni kaasasündinud põhjusteni, siis üheks suureks probleemiks loetaksegi just liigset müraga kokkupuudet.

Vill märkis, et helitugevus on Eestis tihti üle lubatud piiri, umbes 110dB juures, kontsertidel ja klubides. Sellises müras ei tohiks viibida rohkem kui 2 minutit, muidu on suur tõenäosus jääva kuulmislanguse tekkeks. Heli on aga juba liiga valju ka kinodes ja isiklikes kõrvaklappides. “Nii mitmedki uuringud kinnitavad, et pidev kõrvaklappide kasutamine muusika kuulamiseks võib kuulmisele halvasti mõjuda.”

Kuigi täpseid uuringuid Eestis veel tehtud pole, oletatakse, et kuulmishäireid on umbes 20% rahvastikust.

Iga 1000 lapse kohta sünnib 1.72 kuulmislangusega last, neist 36% on päriliku kuulmislangusega. Alates 2004. aastast viiakse Eestis vastsündinutele läbi kuulmisskriining, mis on lihtsustanud kuulmislanguse varast avastamist. “Samas hiljem kuulmisskriininguid lastel ei teostata ning lapse kuulmist testitakse alles siis, kui probleemid on juba suured. See aga tähendab, et kuulmisprobleemid, mis tekivad peale sündi, võivad jääda tähelepanuta,” nentis Vill.

Kuidas märgata kuulmislangust?

Audioloog tõdes, et kuulmislanguse märkamine võib olla keeruline, kuna probleemi osatakse hästi peita või sarnaneb see pigem millelegi muule.

Tüüpilised sümptomid võivad aga olla, kui inimene:

• jälgib pidevalt kõneleja suud
• palub sageli öeldut korrata
• ütleb, et kuulis küll, aga ei saanud aru
• vastab ebakohaselt küsimustele
• muutub sotsiaalsetes olukordades ärevaks ja/või väsib
• pöörab alati ühe kõrva rääkija poole
• räägib kas liiga valjult või liiga vaikselt
• hoidub suhtlemisest või jääb kõrvaltvaatajaks
• kuulab raadiot, telerit või muusikat liiga kõvasti

Nagu öeldud, võivad kuulmislangusele vihjata tihti ka tinnituse teke või kui teatud helidele ollakse pigem tundlikum, samuti kumisemine või survetunne kõrvus või peas.