Aterosklerootilistes naastudes leiduv mikro- ja nanoplast mitmekordistab tüsistuste riski
Mikroplast ja nanoplast (MNP) on muutumas uueks potentsiaalseks kardiovaskulaarhaiguste riskiteguriks. Prekliinilistes uuringutes on viiteid plasti mõjudele, kuid otseseid tõendeid inimestelt on veel vähe.
Plastiühendid on vähkitekitava, neurotoksilise, lipiidide ainevahetust ja hormoonsüsteemide tööd häiriva mõjuga. Seedetrakti kaudu ja sissehingamise teel organismi jõudvad väiksed plastiosakesed jõuavad kehas kõikjale: plasti on leitud käärsoolest, maksast, lümfisõlmedest, põrnast, kopsudest ja platsentast.
Prospektiivses mitmekeskuselises jälgimisuuringus olid patsiendid, kellel asümptomaatilise karotiidarterite ateroskleroosi tõttu tehti unearterite endarterektoomia. Unearteritest eemaldatud aterosklerootilisi naastusid uuriti MNP esinemise suhtes pürolüüs-gaaskromatograafia-massispektromeetria, stabiilsete isotoopide analüüsi ning elektronmikroskoopia abil. Põletikuliste biomarkerite taset hinnati ELISA-analüüside ja immuunhistokeemiliste analüüside teel. Võrreldi patsiente, kellel leiti aterosklerootilistes naastudes MNP-d, ja neid, kelle naastudest MNP-d ei leitud; uuringu esmane tulemusnäitaja oli komposiittulemusnäitja müokardiinfarktist, insuldist ja üldsuremusest.
Kokku osales uuringus 304 patsienti, kellest lõpliku, 34 kuud kestnud jälgimisperioodi lõpetas 257. Polüetüleeni leiti aterosklerootilistest naastudest 150 patsiendil (58%), keskmiselt 22 ± 25 μg naastu milligrammi kohta. Polüvinüülkloriidi leiti 31 patsiendi naastudest (12%), keskmiselt 5 ± 2 μg naastu milligrammi kohta. Uuriti ka üheksat muud plastis leiduvat kemikaali, aga neid naastudest ei tuvastatud.
Elektronmikroskoopial oli näha teravate servadega võõrkehi naastus leidunud makrofaagide hulgas ja läbisegi rakkudevälises prahis. Radiograafilistel uuringutel selgus, et osad nendest osakestest sisaldasid kloori.
MNP olemasolu naastudes oli seotud TNF-alfa, IL-6, IL-18, IL-1-beeta, CD3 ja CD68 kõrgemate tasemetega, teisisõnu suurema põletikulise aktiivsusega naastus. Lisaks oli plasti sisaldavates naastudes kollageenisisaldus väiksem, see peegeldab tõenäoliselt põletikureaktsiooni tagajärjel toimunud kollageeni lõhustamist. Mõlemad muutused tähendavad suurema tõenäosusega ebastabiilseid naastusid.
Patsientidel, kelle naastudest leiti mikro- ja nanoplasti osakesi, oli 4,5 korda suurem risk esmase tulemusnäitaja tekkeks võrreldes patsientidega, kelle naastudest plasti ei leitud.
Uuringust võib teha kaks olulist järeldust: mikro- ja nanoplasti võib leida unearterite aterosklerootilistest naastudest ning selle olemasolu mitmekordistab müokardiinfarkti, insuldi ja üldsuremuse riski.
Allikas: Marfella R, et al. Microplastics and Nanoplastics in Atheromas and Cardiovascular Events. N Engl J Med. 2024 Mar 7; 390 (10): 900–910. doi: 10.1056/NEJMoa2309822.