AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest anti nädala jooksul teada 382 korral

Eelmisel nädalal saadeti ravimiametile seoses AstraZeneca vaktsiiniga 382 teatist, millest 300 teatist oli naistel esinenud kõrvaltoimete kohta ja 82 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta.

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati kahes teatises: 55-aastasel naisel tekkis 10 tundi pärast 1. vaktsiinidoosi iiveldus ja korduv oksendamine, mille raviks sai metoklopramiidi ja esomepreasooli; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud. Lisaks tuvastati patsiendil nakatumine koroonaviirusega. 38-aastasel naisel tekkis 2 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi astma ägenemine (tugev köha, raskendatud hingamine), mille raviks sai antihistamiinikumi, prednisolooni, salbutamooli, ranitidiini; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, peamiselt: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, iiveldus ja oksendamine, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, unehäired, tasakaaluhäired, minetamistunne, tasakaaluhäired ja minestamine, kerge köha ja kurguvalu. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

Töövõimetuslehte vajati 22 juhul paariks-kolmeks päevaks (peamiselt palaviku, peavalu, iivelduse, oksendamise või kõhulahtisuse tõttu).

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

Comirnaty vaktsiiniga seoses saadeti eelmisel nädalal ravimiametile 43 teatist. 40 teatist oli naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist kolm üle 70-aastased, ja kolm teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist üks üle 70-aastasel.

70% teatistest on teise annuse, 23% esimese annuse ja 7% mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 3 teatises:

53-aastasel naisel tekkis 5 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi allergiline reaktsioon, mille raviks süstiti adrenaliini ja prednisolooni; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud. 36-aastasel naisel tekkis 2 minutit pärast 2. vaktsiinidoosi stressireaktsioon, mis meenutas allergilist reaktsiooni, mille tõttu sai raviks adrenaliini, antihistamiinikumi ja prednisolooni; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud. 59-aastasel naisel tekkis 15 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi tugev psühho-somaatiline stressireaktsioon, mille raviks süstiti diasepaami ja morfiini; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.

Üle 70-aastastel teatatud kõrvaltoimed: teatistes kirjeldati süstekoha reaktsioone, kõhuvalu, aftoosset stomatiiti, näo tundlikkushäiret.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva: kõige sagedamini süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu, silmade valu), lümfisõlmede turse ja valulikkus, iiveldus, oksendamine, halb enesetunne ja nõrkus, (näo) tundlikkushäired, tasakaaluhäired, minestamistunne ja minestamine, vererõhu tõus või langus, südamepekslemine, huuleherpese aktiveerumine, nohu, köha.

Töövõimetusleht oli 1 juhul vajalik üheks päevaks.

Moderna vaktsiiniga seoses saadeti ravimiametile eelmisel nädalal 10 teatist. 6 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist üks 70-aastasel, ja neli teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta (kõik alla 70-aastased).

9% teatistest on teise annuse, 1% esimese annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad, peavalu jm valud (sh lihas-, liiges- või luuvalu, silmade, naha valu. Süstekoha reaktsioonid kestsid kahel juhul üle nädala.

Ravimiamet rõhutab, et sihtrühmad, keda kolme vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

COVID-19 vaktsiinidega on Terviseameti andmetel Eestis tehtud 27. detsembrist kuni 22. veebruari hommikuni 112 807 doosi. Neist AstraZeneca vaktsiiniga 19 726, Comirnaty vaktsiiniga 89 773 ja Moderna vaktsiiniga 3308 doosi.