Aspiriini mõju kardiovaskulaarses primaarses preventsioonis
Aspiriini lisamine hüpertensiooni standardravile ei vähendanud kardiovaskulaarsete sündmuste esinemist hüpertensiooniga täiskasvanutel, kellel oli süstoolne vererõhk korralikult ohjatud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Aspiriini kasud aterosklerootilise südame-veresoonkonnahaiguse ennetuses on viimastel aastatel sattunud küsimärgi alla, kui uuringud on näidanud neutraalseid tulemusi väikse riskiga patsientidel. Samal ajal käib aspiriini püsiva tarvitamisega kaasas veritsuste risk.
Teostati SPRINT-uuringu (Systolic Blood Pressure Intervention Trial) andmete post hoc analüüs. Tegemist oli mitmekeskuselise randomiseeritud hüpertensiooniuuringuga, mis toimus aastatel 2010–2013 ja kust praegusteks analüüsideks võeti üle 2500 inimese andmed.
SPRINT-uuringu eesmärk oli võrrelda intensiivset ja tavalist vererõhu langetamist hüpertensiooniga patsientidel. Nüüd vaadati, kas aspiriini tarvitamine aitab riski vähendada ja elumust parandada nendel, kelle vererõhk ravitakse standardeesmärgini (< 140 mm Hg). Uuritavatel ei tohtinud olla diabeeti ega varem esinenud insulti.
Uuringupopulatsioonis oli 2664 patsienti, 29% neist naised ja 25% vanuses 75+. Analüüsidest jäeti välja veel need patsiendid, kellel oli juba teada aterosklerootiline kardiovaskulaarhaigus ja krooniline neeruhaigus, sedasi valiti välja just primaarse preventsiooni kohort. Pooled patsientidest said aspiriini ja pooled ei saanud. Aspiriini võtnud uuritavad olid vanemad, suurema kehamassiindeksi ja paremate verelipiidinäitajatega, samuti olid nad tõenäoliselt mittesuitsetajad ja statiinitarvitajad.
Aspiriinigrupis tekkis 42 kardiovaskulaarset sündmust ja ilma aspiriinita grupis 20 sündmust (riskitiheduste suhe 2,3). Tulemused ei muutunud, kui neid vaadeldi vanusepõhiselt, suitsetamise või statiinide tarvitamise põhiselt. Samuti ei erinenud tulemused vererõhu intensiivse ja standardeesmärgi rakendamisel.
Uuringu nõrkus on post hoc disain, st uuring ei olnud koostatud spetsiaalselt aspiriini mõju uurimiseks. Jälgimisperiood oli võrdlemisi lühike (mediaan 3,3 aastat) ja puudusid andmed veritsuste kohta.
Töö põhjal näib, et tõenäoliselt on moodne hüpertensiooni ravi nii tõhus, et korralikult ravitud patsientidele aspiriin enam täiendavat kasu ei anna.
Allikas: Del Pinto R, et al. Analysis of Aspirin Use and Cardiovascular Events and Mortality Among Adults With Hypertension and Controlled Systolic Blood Pressure. JAMA Netw Open. 2022 Apr 1; 5 (4): e226952. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2022.6952.