Aspiriin on eakate insuldi primaarses preventsioonis kasutu
Aspiriini primaarse preventsiooni eesmärgil tarvitanud uuritavatel ei muutunud esimese isheemilise insuldi tekkimise aeg, küll aga suurenes neil intrakraniaalsete veritsuste risk võrreldes platseebogrupiga lausa 38%, näitas hiljutine analüüs.
Avaldatud
Viimati uuendatud
ASPREE (ASPirin in Reducing Events in the Elderly) uuring oli suur üle 19 000 tervel eakal läbi viidud töö, kus uuriti madalas doosis aspiriini kasutamise kasusid ja riske.
Uuringu tulemused avaldati aastal 2018 kolme publikatsioonina ajakirjas NEJM, mida vahendas ka Med24.
Uuring algas 2010. aastal ja seal osalesid 70-aastased ja vanemad isikud. USA-s oli afroameeriklastel ja hispaaniakeelsetel elanikel uuringus osalemise miinimumvanuseks 65 aastat, kuna need grupid on dementsusest ja südame-veresoonkonnahaigustest enam ohustatud. Uuringu alguses ei tohtinud osalejatel olla dementsust, kehalist puuet ega niisuguseid haigusi, mis nõuaksid regulaarset aspiriini kasutamist (näiteks läbi tehtud insult, müokardiinfarkt või pärgarterite stentimine). Uuritavaid jälgiti keskmiselt 4,7 aastat.
Esialgsetes uuringutes ei leitud, et aspiriin suudaks primaarses preventsioonis kasutatuna pikendada puudevaba elumust, kuid ravim suurendas suurte veritsuste riski, eeskätt seedetrakti ülaosast, samuti suurendas see uuritavate seas üldsuremust.
Nüüd viidi läbi samade andmete sekundaarne analüüs, et hinnata aspiriini väikse annuse mõju insuldi primaarses preventsioonis.
Leiti, et aspiriini primaarse preventsiooni eesmärgil tarvitanud uuritavatel esimese isheemilise insuldi tekkimise aeg ei muutunud, küll aga suurenes aspiriini tarvitajatel intrakraniaalsete veritsuste risk võrreldes platseebogrupiga lausa 38%. Tulemused olid sarnased sõltumata uuritavate soost, vanusest või kardiovaskulaarsetest riskiteguritest.
Intrakraniaalsete veritsuste hulka kuulusid lisaks hemorraagilistele insultidele ka duraalsed ja subduraalsed verejooksud, mis võivad tekkida peatraumade ja kukkumiste tagajärjel. Intrakraniaalse verejooksu risk oli aspiriini saanutel 1,1% ja platseebot saanutel 0,8%. Hemorraagilist insulti põdes 49 inimest aspiriini- ja 37 platseebogrupis.
Seega ei ole tervetel eakatel aspiriini primaarses preventsioonis kasutamine põhjendatud vähese kasu ning seda üles kaaluvate ohtude tõttu.