Asitromütsiin ei aita hospitaliseeritud COVID-19 patsiente
Asitromütsiini on tema immuunmoduleerivate mõjude tõttu pakutud võimalikuks COVID-19 ravivõimaluseks. Nüüd uuriti COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidel, kas asitromütsiinist tõesti kasu ka olla võiks.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Randomiseeritud kontrollitud pimendamata uuringus (RECOVERY) võrreldi erinevaid raviviise COVID-19 puhul kasutamiseks Ühendkuningriigis. Patsiendid said kas standardravi üksinda või standardravi koos asitromütsiiniga 500 mg üks kord päevas suu kaudu või intravenoosselt kümne päeva jooksul või kuni haiglast välja kirjutamiseni. Töö esmaseks tulemusnäitajaks oli 28 päeva kogusuremus (ravikavatsusanalüüsi põhjal).
RECOVERY uuringus osales 16 442 patsienti, neist 9433 (57%) sobisid uuringusse ja asitromütsiini efektiivsuse uuringuharusse haarati neist 7763. Patsientide keskmine vanus oli 65 aastat ja umbes kolmandik olid naised. Ligi 2600 neist said asitromütsiini ja ligi 5200 said standardravi.
28 päeva jooksul suri 561 (22%) asitromütsiini saanud ja 1162 (22%) standardravi saanud patsientidest. Erinevust polnud ka haiglaravi kestuse (mediaan 10 päeva) või 28 päeva pärast elusana haiglast välja kirjutamise osas. Haiglas tavaosakonnas alustanud patsientide puhul ei olnud erinevust ka komposiittulemusnäitaja osas, kus olid koos invasiivne mehaaniline ventilatsioon või surm.
Uuringu puudusteks on mittepimendatud disain ja asjaolu, et ka kontrollgrupis sai 17% patsientidest standardravi koosseisus kas asitromütsiini või mõnda muud makroliidantibiootikumi.
Seega ei parandanud COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidel asitromütsiini kasutamine elulemust ega teisi olulisi kliinilisi tulemusi. Asitromütsiini kasutamine COVID-19-ga patsientidel peaks jääma ainult nendele haigetele, kellel on selge näidustus antibakteriaalse ravi kasutamiseks.
RECOVERY Collaborative Group. Azithromycin in patients admitted to hospital with COVID-19 (RECOVERY): a randomised, controlled, open-label, platform trial. Lancet. 2021 Feb 2;S0140-6736(21)00149-5. doi: 10.1016/S0140-6736(21)00149-5.