ARVAMUS | Vaimse tervise õed – tervishoidu päästmas
Õdede liidu president Anneli Kannus kirjutab vastuseks Med24 artiklile "Psühhiaatrite Seltsi hinnangul pole mõeldav, et kõik vaimse tervise õed omandaksid magistrikraadi", et õdede liit ei pea artiklis kõlanud ettepanekuid tervishoiu teenuste loetelu määruse edasilükkamiseks mõistlikuks.
Autor: Anneli Kannus, EÕL president
Vastuseks 22. juuni 2023 Med24.ee artiklile "Psühhiaatrite Seltsi hinnangul pole mõeldav, et kõik vaimse tervise õed omandaksid magistrikraadi".
Eesti Õdede Liidu hinnangul ei ole Eesti Psühhiaatrite Seltsi artiklis kõlanud ettepanekud tervishoiu teenuste loetelu määruse edasilükkamiseks mõistlikud. Probleemipüsitus tundub justkui uus, aga võimalused vaimse tervise õeks õppida on olnud olemas juba aastast 2006, viimasel viiel aastal magistritasemel. Pädevus ei püsi vaid töökogemusega, vaja on ka end erialaselt täiendada ning ise eriala arendada. Hinnatud pädevus on tunnustatud kvaliteediindikaator terves maailmas. Sellest võidab nii õde, patsient kui ka tervishoid tervikuna.
Kuidas tulla toime, kui meil on abivajajaid rohkem kui vaimse tervise spetsialiste? Esmalt peaks selgeks tegema, kui paljusid õdesid määruse jõustumine puudutab – täpseid andmeid kahjuks ei ole. Tervishoiutöötajate registri andmetel on meil 190 vaimse tervise õde, kes kõik saaksid teha vastuvõtte. Pea kaks kolmandikku neist eriõena Tervisekassale arveid aga ei esita. Ilmselt ei jõudnud mitmed neist ära oodata eriõe töö väärtustamist, mõistlikku töökorraldust või paremat meeskonnatööd. Põhjuseks võivad olla ka töötingimused, mis ei võimalda oma pädevusi rakendada, või töötasu, mis ei väärtusta spetsialiste.
Õdesid on kahjuks puudu igas valdkonnas. Vaimse tervise õed, kellel ei ole erialast väljaõpet, saavad õppida soovitud eriala kõrgkoolis või jätkata tööd ka määruse jõustumise järel, tehes õe vastuvõtte. Mõistame, et see toob tervishoiuasutusele sisse vähem raha, kuid on õiglane nii vaimse tervise õdede kui ka patsientide vaates. Eesti Õdede Liidu südamesoov on õdede puuduse leevendamine, kuid seda ei saa teha kvaliteedi ja inimeste tervise arvelt. Seisame selle eest, et õed oleks oma valdkonnas haritud ning saaksid oma pädevust parimal moel rakendada. Magistrikraadiga eriõe määratlus on Euroopa tasemel kokku lepitud.
Oleme Eesti Õdede Liidus seisukohal, et peame lähtuma tervishoiuteenuse kvaliteedist. Antud määruse jõustumine on olnud pikalt teada, see ei tule tervishoius üllatusena. Tööd tuleb hakata ümber korraldama. Oluline on hoida erialase haridusega spetsialiste ning mõista, kuhu ja miks on nad haiglatest liikunud. Meil on ligi 120 magistrikraadiga vaimse tervise õde, kes ei osuta riiklikus süsteemis teenust vaimse tervise õena. Ehk on aeg nad tagasi meelitada?