ARVAMUS | Urmas Sule: raske õppustel, kergem lahingus

Autor: Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees, Pärnu Haigla juhatuse esimees.

Artikkel ilmus novembri Lege Artises. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Kõikidele Lege Artise artiklitele, sh arhiivile saad ligipääsu tellides ajakirja siit!

Eesti tervishoiupoliitika fookus on seni olnud peamiselt suunatud efektiivsusele. Ja tõesti, olemegi saanud üheks efektiivsemaks tervishoiusüsteemiks läänemaailmas. Kriisivalmiduse teema eriline olulisus meditsiinisektoris jõudis aga inimeste ja riigijuhtide teadvusesse suuresti alles COVID-19 pandeemia käigus ja võimendus veelgi 2022. aasta veebruaris, kui Venemaa alustas totaalrünnakut Ukraina vastu.

Meie tervishoiusüsteem toetub tavaolukorras võimalikult kodulähedasele perearstiabile, ööpäevaringselt haiglaeelset abi tagavale kiirabi- ja regionaalsuse põhimõtetel ülesehitatud haiglavõrgustikule. On ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid, kuid nende roll üleminekul kriiside lahendamisele on pigem kaudsem või situatsioonispetsiifiline. Räägiksingi siinkohal lähemalt, kuidas valmistutakse Eesti haiglates erinevateks kriisideks – mis on tehtud ja mis teoksil.

Keskendudes haiglate ülesannetele, on meil eriarstiabikeskustena vajalik tagada inimestele kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarsti kompetentsi nõudvad teenused. Nüüdisaegne tervishoid on meeskonnatöö ja eeldab väga palju erinevate oskustega spetsialistide pühendunud tegutsemist. Töökorralduse lahutamatuks osaks on lisaks efektiivsel ressursikasutusel põhinevale plaanilise ravitöö korraldusele ka valmisolek erinevate kriiside lahendamiseks nii tervishoiu hädaolukordade kui ka kõikvõimalike teiste kriisisituatsioonide puhul. Niisuguste ülesannetega toimetulek on suur väljakutse, kuna eeldab sageli oskusi tavapäraste tööprotsesside kiireks ümberkorraldamiseks. Selle eelduseks on omakorda nii kriisiplaanide ja varude olemasolu kui ka toimingute regulaarne harjutamine, et omandada ja kinnistada kriisiolukorras tegutsemise oskusi.

Kriisilahendus eeldab koolitatud ja kompetentseid inimesi

Eesti tervishoiu kõige olulisem ressurss on kompetentsed ja koostööaltid inimesed – nii tervishoiutöötajad kui ka aina suuremat rolli kandvad tugiteenuste spetsialistid. Just inimeste süsteemne koolitamine ja koostöösidemete arendamine on olnud Eesti Haiglate Liitu kuuluvate raviasutuste olulisim prioriteet kriisiolukordadeks valmistumisel. Oleme teinud seda ka olukorras, kus finantseerimismudel niisugust tegutsemist ei soosi. Meie kõige olulisemad partnerid on siin olnud organisatsioonidena kaitseministeerium, sotsiaalministeerium, Kaitseväe Akadeemia ja pandeemia ajast üha enam ka terviseamet ning tervisekassa (endine haigekassa).

Kui vaadata, mida on Eestis tehtud just muutunud julgeolekuolukorda silmas pidades, siis suuresti Kaitseväe Akadeemia baasil on tervishoiutöötajatele diplomijärgses õppes käima lükatud süsteemne koolitusprogramm meditsiiniliste suurõnnetuste lahendamise ettevalmistuse ühe osana. Tänaseks koosneb see kolmest erinevast kursusest: suurõnnetuse likvideerimise meditsiiniline juhtimine ja toetamine (Major Incident Medical Management and Support, MIMMS), haigla töö juhtimise ja haldamise metoodika suurõnnetuste ajal (Hospital MIMMS, HMIMMS) ja traumade esmane käsitlemine Eestis (TEKE).

Juba 2017. aastast on kiirabitöötajate suurõnnetusteks valmisoleku koolituseks kasutatud MIMMS-i kursust, mis on loodud Ühendkuningriigis 1994. aastal ja alates 2004. aastast on see kasutusel ka NATO riikide ametliku meditsiiniliste suurõnnetuste lahendamise süsteemi õpetamise kursusena. Seda süsteemi õpetatakse väga paljudes riikides, sealhulgas lisaks Suurbritanniale ka Austraalias, Rootsis, Hollandis, Itaalias, Iirimaal, Lätis, Leedus, Egiptuses, Indias, Kataris, Araabia Ühendemiraatides, Austraalias, Jaapanis jne. Seda õpetatakse nii tsiviil- kui ka militaarsüsteemides. Eestis on alates 2017. aastast kõik kiirabibrigaadide liikmed läbinud vastava koolituse.

2023 tähistab uut taset Eesti kriisi- ja katastroofimeditsiini täiendõppes

Alates 2023. aastast on haiglate suurõnnetuste lahendamise juhtimise koolituses kasutusel rahvusvaheliselt tunnustatud HMIMMS-i kursus. Koostöös Ühendkuningriigi kaitseväega on praeguseks Eestis toimunud seitse vastavat kursust. Eestil on nüüd olemas oma HMIMMS-i instruktorid ja saame litsentseeritud kursuseid ise läbi viia. Tänaseks on HMIMMS-i koolituse läbinud rohkem kui 150 haiglates töötavat inimest, kes on seotud suurõnnetuse lahendamise kriisiplaanide ettevalmistamise ja täideviimisega.

Tänavu sügisest on lisaks kahele eelnevale kursusele loodud ka traumahaigete käsitlemise süsteemne õpe, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud traumakursuste algoritmidel (Battlefield Advanced Trauma Life Support, BATLS, traumahaige abistamine lahinguväljal edasijõudnutele) – sõjatraumadega haige spetsiifiline käsitlus arstidele ja õdedele (Ühendkuningriigi litsentsi alusel) – ja traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (Advanced Trauma Life Support, ATLS). Viimane on mõeldud ainult arstidele. Kursus toimub neli korda aastas ja korraga osaleb kursusel 16 õppurit. Eestis toimuva kursuse nimi on TEKE (Traumade esmane käsitlemine Eestis) ja see on algoritmipõhine traumade käsitlemise kursus, kus õpetatakse raske traumahaige käsitlemist alates sündmuspaigast kuni erakorralise meditsiini osakonna tegevusteni välja.

Kõik need eespool loetletud kursused põhinevad sarnasel süsteemil. Kõigepealt saadetakse kõikidele kursusele registreerunutele vähemalt üks kuu enne kursust raamat. Enne kursusele tulekut peab loetud materjali kohta olema tehtud eeltest. Kursus ise on lühike, 2–3 päeva kontaktõpet, kus keskendutakse põhiliselt praktilistele harjutustele. Kõik kursused lõpevad eksamiga. Kursuste eesmärk on saavutada olukord, et kõikides piirkondlikes ja keskhaiglates ning kiirabi koolituskeskustes oleks tulevikus oma instruktorite meeskond ning võimekus neid kursuseid ise läbi viia.

Lähiaastad on kriitilised ka vajalikeks taristuinvesteeringuteks

Lisaks inimeste koolitamisele ja meeskonnana tegutsemise harjutamisele eeldab kriisiolukordadeks valmisolek ka tervishoiuasutuste infrastruktuuri tõhusat toimimist. Seda nii tavaolukorras sektoriväliste elutähtsate teenuste tagamiseks vajalike riskide maandamiseks kui ka muude riskistsenaariumite puhul – ka kõige kriitilisemates tingimustes. Terviseameti ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel sellest aastast käivitunud haiglate toimepidevuse tõhustamise projektid on üliolulise tähtsusega. Loodetavasti lubavad eelarvevõimalused selliste hangetega jätkata ka järgmistel aastatel, sest nagu koroonaaeg ilmekalt näitas: kui häda on juba käes, siis on isegi esmavajaliku hankimine kas kordades kallim või hoopis võimatu. Koolitus, koostöö ja erinevate kriisistsenaariumite realiseerumiseks ettevalmistumine peab toetuma kindlalt töötavale tervishoiutaristule. Ainult nii suudame parimal võimalikul moel ära kasutada oma tervishoiusektori potentsiaali.

Pandeemia õppetundide olulisus

Lõpetuseks tahaksin veelkord rõhutada tervisesektoris tegutsevate inimeste olulisust ja tänada kõiki, kes andsid oma väärika panuse pandeemiaga toimetulemiseks. Oleme saanud ühise kogemuse võrra rikkamaks ja mõistame oluliselt paremini igaühe isikliku panuse olulisust keerulistel aegadel. Pandeemia käigus oleme üles ehitanud toimiva juhtimissüsteemi, mis toetub kogemustel ja teineteise tundmisel põhinevale usalduslikule koostööle. Kogemuste käigus paika loksunud ja kinnistunud rollijaotused ning teineteise mõistmine on loonud väga tugeva suhtevõrgustiku. See sotsiaalne kapital on vahest isegi kõige olulisem väärtus, mida tuleb meil koos hoida ja arendada, et tulevaste kriisidega tõhusamalt hakkama saada.