ARVAMUS | Tiina Suvi: iseseisva logopeedilise teenuse osutamise õigus on märgilise tähendusega

Alates 1. oktoobrist on füsioterapeutidel, logopeedidel ja kliinilistel psühholoogidel õigus hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena.

Muudatust kommenteerib Eesti Logopeedide Ühingu esindaja Tiina Suvi:

Muudatus on märgilise tähendusega kogu Eesti logopeediale. Iseseisva logopeedilise teenuse osutamise õigus mõjutab eelkõige esmatasandi tervishoius töötavaid logopeede ning selle süsteemi kaudu teenust saavaid patsiente.

Tänu laienevatele õigustele peaks suures plaanis tõusma logopeedide autonoomsus ravi osutamisel ning paranema logopeedilise teenuse kättesaadavus. Muudatusega kaasneva õigusega kasutada tervise infosüsteemi, on logopeedidel edaspidi võimalik hõlpsamalt pääseda ligi nende töös olulisele patsiendi tervist puudutavale infole, seeläbi lihtsamalt suhelda teiste erialade spetsialistidega ning oma tööd efektiivsemalt planeerida.

Taolise info hulka kuuluvad nii teiste spetsialistide konsultatsioonide otsused, varasemalt teostatud ravi kui ka läbi viidud uuringute vastused. Käesoleva ajani pidi olukorras, mil logopeed pidas taolist infot edasise ravi planeerimisel oluliseks, patsient ise vajaliku info digiloost üles otsima ning logopeedile edastama.

Teine oluline muudatus puudutab logopeedi õigust otsustada ise teraapiakordade arvu ning logopeedilise ravi kestuse üle. Jõustunud muudatuse järgselt on patsiendil jätkuvalt vaja logopeedi vastuvõtule pöördumiseks perearsti saatekirja, kuid nüüd saavad logopeedid iseseisvalt otsustada patsiendi logopeedilise ravi kestvuse üle. Muudatuse-eelselt tegid vastava otsuse perearstid, kuid peame õigeks, et taolisi otsuseid saavad spetsialistid ise teha.

Samuti peaks patsiendi jaoks muutuma lihtsamaks endale sobiliku logopeedi leidmine, kuna teenust osutavate logopeedide andmed hakkavad kajastuma üleriigilises digiregistratuuris ja Tervisekassa kaardirakenduses.