ARVAMUS | Miks on vaja välja murda ööpäevaste valvete nõiaringist?

Artikli autor on Eesti Õdede Liidu juhatuse liige ning Lõuna piirkonna juht Siiri Kullamaa. Artikkel ilmus ajakirja Eesti Õde suvenumbris.

Erandid on lubatud sama seaduse lõigete 3 ja 4 alusel, kuid vaid tingimisel, et tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi, mis kinnitab, et selline töökorraldus ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Lõike 3 alusel on tingimuseks ka vastava kokkuleppe sõlmimine kollektiivlepingus tööandja ja töötajate esindaja vahel.

Läbipõlemised, stress ja tüdimus on saanud töötajate igapäevaelu osaks. Üle kogu maailma on tootlikumad ettevõtted igapäevast töömahtu vähendamas ja üle minemas lühematele tööpäevadele.

Lühemad töötunnid, õnnelikumad töötajad

Psühholoogiaeksperdid on välja toonud, et tööaja korraldamise viis, kus töötunnid on lühemad ja tehakse sageli lühikesi pause, teeb töötajad õnnelikumaks. Üha enam leiab maailmas tõestust, et kõige suurema keskmise töötundide arvuga riigid on kõige väiksema tootlikkusega ja need, kus tööpäevad on kõige lühemad, on kõige produktiivsemad.

Hea õe töö nõuab täpsust ja tähelepanu. Roshen Perera sõnul suudab inimene tõeliselt keskenduda 52 minutit järjest. Leidub ka väiteid, et keskendumisaeg saab olla kuni poolteist tundi. Üldistades saame olla tõeliselt produktiivsed ainult umbes kuus tundi päevas ja seda eeldusel, et teeme pause.

Ööpäevaringsete valvete osadeks jagamine

Inimese organism ei suuda ööpäevarütmi tõttu olla produktiivne 12 tundi järjest. See, kuidas meie keha päeva jooksul reageerib, sõltub näiteks hormoonidest, toitumisest ja kokkupuutest päevavalgusega. Kõiki neid küsimusi uurivad teadlased on leidnud, et oleme teatud kellaaegadel intellektuaalselt ja füüsiliselt produktiivsemad.

Kõige parem ja efektiivsem tööaeg on päeval. Õhtune ja öötöö on väiksema tootlikkusega, organismile koormavam ja kuna tähelepanu on siis hajuvam, on ka tööõnnetuste oht suurem. Neid seisukohti toetab Ulrich Stoetzer Rootsi töökeskkonna ametist: „Puudulik puhkus ja uni mõjutavad keskendumist, otsuste langetamist ning võivad põhjustada eksimusi ja õnnetusi.“

Parim viis töötajate hoidmiseks on paindlike töötingimuste pakkumine. Tervishoius pole kaugtöö kahjuks suures mahus võimalik, seega on üheks oluliseks sammuks 24-tunniste valvete osadeks jagamine. Euroopa Liidu maades on rakendatud 24-tunnise töötsükli jagamist kolmeks kaheksatunniseks vahetuseks. Eestis on suurem osa valveid 12- või isegi 24-tunnised. Meie tervishoiutöötajatel polegi teistsugust kogemust ja aastaid tervishoius töötanud ei oska kaheksatunniseid tööpäevi soovidagi.

Tööaja uuenduste sisseviimine hoiab töötajaid

Valvetöö pikkuse saab ja võib määrata iga tööandja ise. Haiglad ei rakenda kolme vahetusega töögraafikuid mitmel põhjusel, nagu näiteks kehv ja kallis transport, töökoha kaugus kodust ja töötamine mitmes asutuses korraga. Harjumustel on suur jõud ja loomulikult on uuenduste elluviimine keeruline. Graafikute tegemine muutub komplitseeritumaks, erinevatest linnadest töölkäimine võib osutuda probleemseks, mitmel töökohal töötamine ei ole enam teostatav. Kõik see nõuab ümberharjumist ning töö- ja pereelu ümberkorraldamist.

Kindlasti võidame aga töö kvaliteedis ja patsiendiohutuses. Saame parandada tervishoiutöötajate töö- ja puhkeaja tasakaalu ning vähendame läbipõlemist ja stressi. Lühem tööaeg annab meile võimaluse töökorraldust efektiivsemalt jaotada ja rakendada rohkem aktiivset tööaega.

Tervishoiusüsteem töötab inimestega, kus iga viga võib viia keeruliste ja raskete tagajärgedeni. Vigade tõenäosus kasvab, kui inimene on väsinud, sest tähelepanu ja kontsentreerumisvõime väheneb. Kiiret reageerimist vajavatel töödel on pikk valve ohtlik nii tervishoiutöötajatele (näiteks enesevigastuse oht) kui ka patsiendile, kellele võib tähelepanematusest mõnd ravimit manustades vea teha.

Tervishoiutöötajate kurnatusele pole olemas lihtsaid lahendusi, aga kusagilt peab alustama. Kui keegi ütleb, et meil pole selleks raha, tasub veel kord mõelda, sest ka praegu on meil ööpäevane valvering kaetud.