ARVAMUS | Ida-Tallinna Keskhaigla personalijuht Katrin Ligi: soovime vähendada oma töötajate tööstressi ja soodustada nende arengut

Ida-Tallinna Keskhaigla personaliosakonna juhataja Katrin Ligi kommenteerisEesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liikme Patrick Pihelgase arvamust Eesti tervishoiuasutuste toksilisest töökultuurist:

Töökultuur kujuneb välja organisatsiooni väärtustest, mis on kogum elutervetest põhimõtetest, suhtumistest, hoiakutest, käitumisnormidest üksteise suhtes. Kui organisatsioonis lähtutakse väärtuspõhisest juhtimisest ja töökultuur seda selgelt töötajate kaudu tagasi peegeldab, ei saa rääkida toksilisest töökultuurist.

Toksiline töökultuur võib tekkida, kui sõltumata kokkulepitud väärtustest nendega tegelikkuses ei arvestata. Selleks, et seda ei juhtuks, lepitaksegi kokku ühistes arusaamades, mis kajastub tavaliselt organisatsiooni strateegias, arengukavas, personalipoliitikas, mis on omakorda viidud igapäevaste toiminguteni.

Ida-Tallinna Keskhaiglas on töötajasõbralikkus üks strateegilistest suundadest, mille eesmärk on võimaldada igale töötajale, nii uuele kui ka olemasolevale, paremat töötajakogemust. Selleks on välja mõeldud konkreetsed tegevused, et seda eesmärki ellu viia.

Selle aasta suurim ettevõtmine on näiteks psühhosotsiaalsete ohutegurite uuring, mille eesmärk on luua alus meie töötajate tööstressi ohutegurite kokkupuutetaseme võrdlemiseks ja ennetustegevuste planeerimiseks ning nende tulemuslikkuse hindamiseks.

Lühidalt – soovime vähendada oma töötajate tööstressi, mis on pikem protsess, aga mis väärib tegemist. Tuleb tähele panna, et toksiline töökeskkond ei sõltu ja ei ole ainult organisatsiooni vältida. Kultuur või kultuuritus on seotud meie ühiskonnas kehtivate väärtushinnangutega. Mida vähem on stereotüüpset, eelarvamuslikku, rigiidset mõtlemist, seda suurem on võimalus positiivsele töötajakogemusele.

Igal organisatsioonil on võimalus ennast selles vallas harida. Näiteks inimõiguste keskuse poolt on loodud mitmekesise organisatsiooni programm, mis just sellist stereotüüpset, kastist välja mõtlemist aitab vähendada ja mida ka ITK oma personalipoliitika kaudu rakendab.

Sooline diskrimineerimine on pigem seotud ühiskonnas levinud mõttemalliga, mis võib avalduda igas organisatsioonis sõltumata erialast ja tegutsemisvaldkonnast.

Geograafilisest piirkonnast ei sõltu täna enam parem värbamise positsioon – täna on kõik organisatsioonid vaatamata tegutsemispiirkonnale (Tallinn, Tartu) ühe ja sama probleemi ees – tervishoiutöötajate puudus, mille tõi välja ka Riigikontrolli viimane tervishoiuvaldkonna audit.

Struktuur on vajalik, et tagada rollide selgus ja ravikvaliteet. Kui see takistab töötajate arengut, on organisatsioonil väljakutse. ITK-s on meie eesmärk soodustada just töötajate sisemist arengut, et olemasolevaid töötajaid hoida.

Tõsi ta on, et haiglate juhtimine on kliinikutes suuresti ühildatud arsti erialaga, mis ei pruugi alati tagada parimat juhtimiskvaliteeti, aga oleme võtnud eesmärgiks oma arstist juhte koolitada nagu iga teist juhti oma majas ning iga-aastased kestvad juhtimise arenguprogrammid on meile pigem normaalsus.

Meie haigla on võimendanud suhtlust ka kõrgkooli tudengitega – üliõpilasesindustega, kelle abil püüame oma praktibaasi ja tuleviku töötajatele paremat töötajakogemust pakkuda. Ehk, et küsime arvamust otse noorte, õppurite käest, sest nemad näevad asju oma perspektiivis, mis võib olla midagi uut versus traditsiooniline töökultuur, aga millega arvestame, sest soovime olla atraktiivne tööandja.

Oleme väga nõus Eesti Nooremarstide Ühenduse tähelepanekuga, et neid probleeme peab teadvustama ja vajalikule muutusele kaasa aitama. Suurendama peab koostööd raviasutuste sees ja väljas.

Head õpikohad on kõik ettevõtted, kes väärtustavad iga töötajat ja klienti olenemata nende taustast. Mõtteid ja kogemusi saab üheskoos vahetada, et tööelu elavdada, luua vajalikku innovatsiooni töökeskkonda, et töö oleks mõtestatud, patsientidele ravi veelgi kättesaadavam ja kvaliteetsem.

Selleks on vajalikud ümarlauad teretulnud. Töökultuuri kujundamine saab alguse ühiskonna mõtlemisnormidest, väärtushinnangutest – siinkohal tasub kõigil mõtestada, millest me tööelus lähtume ja mida avalik ruum, sh riik väärtustab, sest sellest algab muutus.