Aruanne: tervisenõuetele mittevastavate kutsealuste arv kasvab
Alates 2023. aastast on kaitseväekohuslaste terviseseisundi hindamisel terviseandmed tervise infosüsteemis automaatselt avatud, mille tulemusel on protsess kiirem ning annab arstidele hinnatava isiku terviseseisundi kohta täpsemat informatsiooni, märgitakse möödunud kalendriaasta kaitseväekohuse täitmise aruandes.
Kaitseväekohustuslaste arvestust peab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registris, kuhu oli 1. jaanuar 2024 seisuga kantud 288 657 kaitseväekohustuslase andmed. Registrisse kantud kaitseväekohustuslaste koondnumbri puhul on tegemist suurusjärguga, keda on riigil sõjaajal võimalik teenistusse kutsuda.
Registris olid lisaks 34 729 kutsealuse (aastakäigud 1996-2006 kokku), 245 665 reservis oleva 18–60-aastase mehe ning 3 514 tegevväelase andmed. Tegevväelaste hulgas oli 314 naist.
2023. aastal tehti kutsealuste osas kokku 9397 otsust, mis on mõnesaja võrra suurem eelmisest aastast. Kutsealustest vastasid tervisenõuetele 43%, ajutiselt ei vastanud 29% ning ei vastanud 28%. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on tervisenõuetele vastavaks tunnistatud kutsealuste osakaal mõnevõrra langenud ning tervisenõuetele mittevastavaks tunnistatud kutsealuste osakaal tõusnud.
Peamised diagnoosigrupid, millega isik on tunnistatud tervisenõuetele mittevastavaks või ajutiselt mittevastavaks, on endiselt psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused.
2023. aastal kaasajastati ja täpsustati kaitseväekohustuslaste tervisenõudeid. Näiteks vastab isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kui tegemist on kerge ja ravi mittevajava haigusvormiga, ning teenistusse asumise välistavad vaid kestvalt ravi vajavad haigusvormid.
Alakaalulisuse ja rasvumuse puhul ei hinnata tervisenõuetele vastavust enam kehamassiindeksi alusel, vaid lähtudes isiku töövõimest. Selle tulemusel on vähenenud seljavalu, rasvumuse, alakaalulisuse ning nägemis- ja kuulmishäirete diagnooside tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamiste arv.
2023. aastal määrati sõjaaja ametikohale 2997 ajateenijat (sh 28 naist) 3528 ajateenistusse asunutest. Ajateenijad, keda sõjaaja ametikohale ei määratud, arvati üldreservi ning tulevikus kasutatakse neid vajaduspõhiselt üksuste täiendamiseks. Tervisliku seisundi tõttu vabastati ajateenistusest 125 isikut (3,5%).
Võrreldes 2022. aastaga on meditsiinilistel põhjustel ajateenistusest väljalangemine jäänud samale tasemele. Ajateenistusest vabastamisel tervislikel põhjustel olid enamesinevateks diagnoosideks psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused.