Arstiteadusüliõpilaste seltsi president: möödunud aasta nõudis meeletut kohanemisoskust

Autor: Helen Kasemaa, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president

Nii nagu ilmselt kõigile, oli ka arstitudengitele möödunud aasta keeruline, ootamatu ja kiiret reageerimist vajav. Tegemist oli aastaga, mis nõudis meeletut kohanemisoskust ja uudseid lahendusi igapäevatöös. Pandeemia tõi arstiõppesse esmakordselt distantsõppe, kus kogu õppetöö leidis aset internetikeskkonnas ja kõik sõltus tehnikast ning õppejõudude, aga ka tudengite enda võimalustest. Nii pandeemia alguses kui ka paljuski selle ajal valitses arstiõppes segadus ning tuleb tõdeda, et nii mõnestki tsüklist saadav materjal jäi tudengite jaoks poolikuks. Muidugi tuleb siinkohal meeles pidada, et paljud õppejõud olid seotud kriisiolukorra lahendamise või oma igapäevatöö ümberkorraldamisega.

Kui kevadel tuli eriolukord õppetöösse kui noaga lõigatult, siis sügiseks oli suurem osa ettevalmistusi tehtud ning ülikoolipoolne valmisolek juba parem. Õppejõud olid võrreldes kevadise ebaselge ja küsimusi ning kahtlusi täis ajaga teistsuguseks õppetööks valmis ja uute õppetöö viisidega kohanenud. Nüüd, kus eriolukorda küll pole, on piiranguid üha halveneva epidemioloogilise olukorra tõttu õppesse järgemööda siiski juurde tulnud. Prekliinilise õppe tudengitel oli juba õppeaasta algus suuresti veebis – enamik loenguid ning mitmete ainete seminarid ja praktikumid sel õppeaastal kohapeal ei toimunud. Kliinilise õppe tudengid said semestri alguses seminarides ja praktikumides käia veel kohapeal, kuid novembris hakkas õpe järk-järgult veebi üle minema. Esmalt vähendati kontakte seminaride arvelt ning detsembris toimusid paraku ka praktikumid interneti teel. Nüüdseks on veebis toimunud ka arvestused ja eksamid.

Siinkohal tuleks ära märkida, et paljud õppejõud on andnud endast parima, et teha see raske aeg tudengitele veidi mugavamaks. Samuti võitlesid paljude ainete õppejõud tudengite võimaluse eest osaleda kontaktõppes nii kaua kui võimalik. Kindlasti on kiiduväärt ka loengute hea korraldus. Paljud õppejõud olid loenguid eelnevalt salvestanud. Kuigi kohapeal õpe on omaette suure väärtusega ka loengute puhul, siis selline samm õppejõudude poolt on teretulnud kasvõi selles võtmes, et tudeng saab loenguid endale sobival ajal uuesti üle kuulata ja seminaride-praktikumide, aga ka eksamite jaoks põhjalikumalt ette valmistuda. Eesootav aeg on siiski murettekitav ning tuleks üle mõelda see, kas arstiõpe ikka saab olla tervenisti veebis. Patsientidega rääkimine ja nende nägemine on tulevaste arstide õppes niivõrd suure osakaaluga ning oleks väga pettumust valmistav, kui kliinilise õppe tudengid peaksid leppima vaid haigusjuhtude aruteluga “klassiruumis”. Samamoodi võib distantsõpe olla raske prekliinilise õppe tudengitele, kuna kodus arvuti taga olles kipub tähelepanu hajuma ja vajalik info võib jääda saamata.

Küll aga pakkus möödunud aasta arstitudengitele uutmoodi kogemust ja võimalust olla kaasatud haiglatöösse. Kuigi paljud tudengid on kooli kõrvalt nii ehk naa erinevates haiglates tööl, siis juba kevadel, kui tuli kutse registreerida end vabatahtlikuna, andsid mitmed arstitudengid oma panuse olles haiglates abiks nii koristajate, hooldajate, abiõdede kui ka abiarstidena. Sügisel ja talvel on meieni jõudnud kolm pakkumist. Terviseamet on palunud tudengeid appi COVID-19 haigete lähikontaktsetele helistamisel. Abipalve on tulnud ka Ida-Viru Keskhaiglalt ja Narva Haiglalt, kes ootavad tudengeid oma ridadesse tööle. Mitmed töökad ja tublid tudengid on seda võimalust kasutanud ning on senise kogemusega väga rahul. Samuti on tulnud pöördumine Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt, kuhu on nüüdseks end appi pakkunud üle 40 tudengi. Kliinikumi oodatakse tudengeid eelkõige abiõdedeks ja kõigile abivalmitele tudengitele on mõeldud ka viiepäevane ettevalmistav kiirkursus. Kuigi tegemist on abipalvetega, annavad need pakkumised kindlama pinnase ka tudengite ja haiglate omavahelisele koostööle ning suurepärase kogemustepagasi tulevastele noortele arstidele.