Arstiteaduskonna aastapäeva konverentsil otsiti lahendusi ülemaailmse tervise probleemidele

Uppsala Ülikooli Kestlikkuse õppe ja teaduskeskuse Swedesd juht ning ülemaailmse tervise professor Mats Målqvist pidas 13. oktoobril toimunud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 391. aastapäeva konverentsil „Tulevikumeditsiin, innovatsioon ja kestlik areng“ ettekande teemal „Tervis, jätkusuutlikkus ja ümberkujunemine – uus ülemaailmse tervise narratiiv“ (ingl „Health, Sustainability and Transformation – a New Narrative for Global Health“).

Professor Målqvist on olulise osa oma karjäärist töötanud erinevates riikides üle maailma, sealhulgas kolm aastat Svaasimaal Aafrikas. Svaasimaal valitseb absoluutne monarhia, mistõttu kuulub kõik kuningale ja isiklik omand puudub. Lisaks on sealne ühiskonnakorraldus patriarhaalne ja sooline vägivald on väga levinud. Sellistes ekstreemsetes tingimustes oli lihtne näha ühiskondlikke probleeme ning kallutatust. Hiljem Rootsi tagasi tulles oli professor Målqvisti hinnangul lihtsam kodustes tingimustes ühiskondlikke kitsaskohti märgata, mida ta seni ei olnud näinud. Nii on ülemaailmse tervisega seotud probleemistiku lahendamisel vaja samuti näha nähtamatut – siinkohal aga hoopis lahendusi.

Tervist on võimalik defineerida erinevalt. Maailma Terviseorganisatsiooni n-ö holistilise käsitluse alusel on tervis kui inimese täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine. Tervise meditsiinilises mudelis keskendutakse organismile kui masinale, mille mehhanisme õpitakse tundma ja mõjutama. Kõige uuema heaolu arvesse võtva mudeli kohaselt tähendab tervis seda, et igal inimesel on võimalik ennast ümbritsevas keskkonnas arendada ja oma potentsiaali maksimaalselt realiseerida.

Jätkusuutlikkust saab tõlgendada samuti mitmel eri moel. Kõige laiemalt levinud teooria kohaselt tähendab jätkusuutlikkus keskkonna ressursside kestlikku kasutamist. Teise võimaliku käsitlusena on jätkusuutlikkus kui keskkonna ja ühiskonna ühendatud mudel, kus sotsiaalseid dimensioone ümbritseb keskkond. Kolmanda mudeli alusel seob jätkusuutlikkus tänapäeval ressursside kestlikku kasutust nii keskkondlikust, ühiskondlikust kui majanduslikust perspektiivist.

Ülemaailmne tervis on arenenud välja koloniaalaegadel troopilistele haigustele keskendunud ja pärast teist maailmasõda arenguriikidele humanitaarabi osutanud tervishoiusektorist. Pärast 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi on hakatud keskenduma aina enam sellele, kuidas lahendada tervishoiuprobleeme ülemaailmselt, sest epidemioloogilised, demograafilised ja majanduslikud arengud on muutnud maailma erinevad paigad aina sarnasemaks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on pannud paika 17 rahvusvahelist kestliku arengu eesmärki, millest kolmas on „hea tervis ja heaolu“. Tervist parandades ja edendades tekib sageli aga konflikt ressursside kestliku kasutamisega. Professor Målqvist tõi näitena diagrammi, millel tõusis peaaegu kõikide maailma riikide ökoloogiline jalajälg kohe, kui vastava riigi inimarengu indeks paranes. Teisisõnu, inimeste tervis paraneb kulutatud ressursside arvelt. See tõstatab olulise küsimuse – kuidas parandada inimeste tervist nii, et see oleks jätkusuutlik?

Professor Målqvisti sõnul oleks selleks vaja muuta perspektiivi – indiviidikeskselt meditsiinilt ülemaailmse tervise edendamisele. See aga ei ole kindlasti lihtne ülesanne ja meil ei pruugi veel isegi olla selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ettekandele järgnenud diskussioonis pakuti välja mitmeid ideid probleemi lahendamiseks – keskendumine haiguste ennetamisele, mitte ravile; arstid võiksid lisaks kliinilisele tööle olla aktiivsemad ka poliitikas ja sealtkaudu mõjutada otsuseid tervishoiusüsteemi rahastamises; keskenduda põhiõppes üliõpilaste õpetamisel haiguste ühiskondlikele riskifaktoritele ja nende mõjutamisele.

Esimesed sammud jätkusuutlikuma ja ülemaailmset tervist arvestava tervishoiusüsteemi suhtes on Rootsis juba astutud. Professor Målqvist tõi näite sellest, kuidas sealsete ülikoolide arstiteaduse põhiõppe õppekavasse lisati õpiväljundid, mis käsitlevad infektsioonhaiguste tsüklites näiteks ülemaailmset antibakteriaalse ravi kasvavat resistentsust. Uppsala Ülikooli õppe ja teaduskeskus pakub lisaks võimalust osaleda ülemaailmset tervist käsitlevas magistriõppe programmis.

Kokkuvõtvalt võrdles professor Målqvist ülemaailmse tervisega seotud probleemide lahendamist uute prillide kasutusele võtmisega – selleks, et muuta meie arusaama tervishoiusüsteemist, peame vaatama uuel pilgul ja nägema seni nähtamatut.