Arstiteaduskonda sisseastumine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja head akadeemilist taset

Enamik arste on omandanud hariduse Eestis, kuid meil töötab ka 201 arsti, kes on hariduse saanud teistes riikides, näiteks Venemaal, Ukrainas ja Soomes.

Arstiks õppimise üks oluline aspekt on sisseastumiseksamite sooritamine. Eesti keele eksami tulemusi vaadates selgub, et kui õppeaastatel 2018/2019 kuni 2021/2022 said riigieksamil vähemalt 85 punkti keskmiselt 562 õpilast, siis eelmisel aastal oli see arv 346.

Matemaatika lõpueksamid hästi sooritanud õpilaste osakaal on tõusnud ligi 10%. Eelmisel aastal said 85+ punkti ligi 1300 õpilast, kes moodustasid kõikidest eksamite sooritajatest 26%. Statistika näitab veel, et üle poolte õpilastest saavad endale lõpetades inglise keeles vähemalt C1 taseme

Potentsiaalsed tudengid ja arstide õpe

2019-2023. aastal on arstiõppesse vastuvõtt püsinud 209 ja 240 inimese vahel. Arvestades, et arstiõppe lõpetab stabiilselt 75-85% vastuvõetud tudengitest, lõpetab järgmise viie aasta jooksul ülikooli ligikaudselt 800 arsti.

Gümnaasiumi lõpetajate huvi jätkata õpinguid ülikoolis, eriti arstiõppes, on märkimisväärselt oluline tegur Eesti tuleviku tervishoiutöötajate arvu ja kvaliteedi tagamisel. Vaadeldes viieaastast perioodi alates 2019. aastast kuni 2023. aastani, on selgelt nähtav, et üha suurem osa gümnaasiumi lõpetajatest on valinud haridustee jätkamise kõrgkoolides.

Arstiks õppima pürgimine on mitmetahuline ja nõudlik protsess, kus üks oluline aspekt on sisseastumistingimused. Tartu ülikooli arstiteaduskonnas võetakse vastuvõtutingimuste arvutamisel arvesse mitmeid kriteeriume, sealhulgas eesti keele eksamit või eesti keele teise keelena riigieksamit (30%), akadeemilist testi (20%), füüsika ja keemia sisseastumiseksamit (30%) ning sisseastumisintervjuud (20%).

Üheks oluliseks nõudeks on eesti keele eksami sooritamine, mis on oluline meditsiinialase õppe jaoks, tagades patsientide parema mõistmise ja teenindamise. Eesti keele eksami tulemusi vaadates joonistub aga välja murettekitav trend. Nimelt, kui õppeaastatel 2018/2019 kuni 2021/2022 said riigieksamil vähemalt 85 punkti keskmiselt 562 õpilast, siis eelmisel aastal oli see arv 346. Samasugune trend on ka nende hulgas, kes on saanud viimase viie aasta jooksul eksamil vähemalt 75 punkti.

Kui õppeaastatel 2018/2019 kuni 2021/2022, said riigieksamil vähemalt 75 punkti keskmiselt 1647 õpilast, siis 2023. aastal oli see arv kõigest 1260. Samal ajal oli eksamite sooritajaid eelmisel aastal rekordarv, seega on vähemalt 85 punkti saanute osakaal langenud aastate jooksul ligi poole võrra (10%->5%). Sama trend on ka vähemalt 75 punkti saanute hulgas ehk osakaal on langenud 10% võrra (27%->17%).

Arvestades, et ülikooli sisseastumisel annab eesti keele eksam 30% lävendist, on tegu tõsise probleemiga. Üks võimalus lahenduse leidmiseks on vaadata, kuidas mõjutaks sisseastumist tingimuste muutmine, näiteks eesti keele eksamitulemuse olulisuse vähendamine, aga see võib endaga kaasa tuua õppekvaliteedi languse.

Arstiks saamine on üks nõudlikumaid teekondi hariduses ning arstiteaduskonda sisseastumine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja head akadeemilist taset. Sisseastumise üheks tingimuseks on akadeemilise testi sooritamine, mille üheks osaks on ka matemaatiliste probleemide lahendamine.

Matemaatika ja võõrkeel

Uurides matemaatika lõpueksamite andmeid viie aastase perioodi jooksul, on märgata, et matemaatika lõpueksamitel hästi sooritanud õpilaste osakaal on tõusnud ligi 10%. Eelmisel aastal said 85+ punkti ligi 1300 õpilast, kes moodustasid kõikidest eksamite sooritajatest 26%.

Lisaks eesti keele- ja aineeksamitele on üha olulisemaks muutunud ka rahvusvahelise keele, eriti inglise keele oskus. Arstina tegutsemine eeldab tihti suhtlemist rahvusvaheliste kolleegide ja patsientidega ning juurdepääsu rahvusvahelisele teadus- ja meditsiinilisele kirjandusele.

Gümnaasiumi lõpetajatel on kohustus sooritada võõrkeele eksam, milleks sageli on inglise keele riigieksam, kus on võimalus saada keele tasemeks maksimaalselt B2. Lisaks riigieksamile on võimalus teha ka “advanced” eksamit, kus on võimalus saada tasemeks ka C1 või C2. Statistika näitab, et üle poolte õpilastest saavad endale lõpetades inglise keeles vähemalt C1 taseme.

Allikas: Terviseamet, Eesti arstide analüüs 2019-2023