Arstide liidu ja perearstide seltsi vahel lahvatas tüli: kas liit ei esindagi kõiki arste?
Eesti Arstide Liit ja Eesti Perearstide Selts said üksteise peale pahaseks, kui arstide liit märkis kirjas valitsusele, et Tervisekassalt saadud raha jääb perearstidele kasumiks. Perearstid nägid selles rünnakut nende vastu ning soovitasid perearstidel kaaluda, kas üldse arstide liitu kuuluda.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Arstide liidu meililisti saadeti 15. aprillil terve rida ettepanekuid valitsuse uue koalitsioonileppe koostajatele, kuidas tervishoidu paremaks teha, kirjutab Postimees.
Teiste seas esitati näiteks ettepanek muuta perearstiabi rahastust, kuna arstide liidu hinnagul läheb osa rahastusest perearstiabiasutuste kasumiks, ning vähendada erakliinikute eriarstiabi lepingute mahtu. Arstide liit sooviks muudatusi ka erakorralise meditsiini osakondade (lüh EMO) ja perearstide töökorralduses, et perearstiabi oleks paremini kättesaadav ja EMOd saaks keskenduda erakorralise abi andmisele.
"Perearstide seltsi juhina on solvav lugeda selliseid ettepanekuid, kuivõrd ka arstide liitu ja tema allorganisatsioonidesse kuulub sadu perearste ja peremeditsiini residente. Kas arstide liit ei esindagi kõiki arste, vaid ainult osa arste? Kui jah, siis tuleb vastav muudatus ka põhikirjas teha ja perearstidest liikmed eemaldada," vastas arstide liidu meililistis Eesti Perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak.
Ühtlasi palus ta perearstidest seltsiliikmetel tõsiselt mõelda oma arstide liidu liikmelisuse üle, kuivõrd see pole esimene kord, kui liit pole perearstide suhtes toetav. Med24-le teadaolevalt ongi mõned perearstid juba arstide liidust lahkumiseks avalduse esitanud.
Eesti Arstide Liidu president Neeme Tõnisson aga lükkas Sadraku süüdistused ümber ning kinnitas, et ükski koalitsioonileppe koostajatele esitatud ettepanekutest pole suunatud ühegi arstliku eriala vastu.
Eesti Arstide Liidu ettepanekud koalitsioonileppe koostajatele, 15.04.2025
1. Koostada tervishoiu rahastamise suurendamise pikaajaline kava, eelistades solidaarset süsteemi. Tervishoiu kogukulud SKP-st olid 2023. a Eestis 7,5%, Euroopa Liidu keskmiselt 11 %.
- Tagada Tervisekassale üleantud kohustuste rahastamine riigieelarvest täismahus ja tasuda vahepeal tekkinud võlgnevus nende eest. Tervisekassale on riigieelarvest üle antud residentuur, kiirabi, HIV- ja tuberkuloosiravimid, psühhiaatriline sundravi, vanglameditsiin, erihooldusteenus jt kohustused. Raha on üle antud 2025. a alla poole vajalikust, TK katab ca 120 miljonit muude raviteenuste arvelt. Alates 2025.a kaotati toetus riigieelarvest Tervisekassale arstiabi kättesaadavuse taseme säilitamiseks ca 125 eurot aastas.
- Lubada Tervisekassal kulude katmiseks kasutada reserve vastavalt eelarve vajadusele.
- Vaadata üle Tervisekassa rahastusmudelid - vähendada erakliinikute eriarstiabi lepingumahte, kui HVA haiglatele mahtu ei jätku ja nende lepingumahtu ületavat tööd tasustatakse alla TTL hinna koefitsiendiga 0,3 (statsionaaris) ja 0,7 (ambulatoorne). 2023. a eelarves oli haiglavõrgu välistele partnerite lepingumaht kokku 69 miljonit. Summa suurenes aastaga 31%, ravijuhte oli 7% enam. Tervisekassa ostab erasektorilt eriarstiabi teenuseid kasvavas mahus. - muuta perearstiabi rahastust, kuna sellest osa läheb perearstiabiasutuste kasumiks (vt lisainfo TTOde rahastamisest); - üldhaiglate valveringide vähendamine nädalavahetustel.
2. Töötada välja pikaajaline kava tervishoiutöötajate solidaarsest tervishoiusüsteemist lahkumise vähendamiseks ja nende piisava juurdekasvu tagamiseks ning tagada sellele vastav tervishoiusüsteemi ja kõrghariduse rahastamine.
3. Teha muudatused tervishoiukorralduses kättesaadavuse parandamiseks
- Parandada eriarstiabi ja esmatasandi koostööd, kaotada juriidilised piirangud, töötada välja uued rahastusmudelid.
- Teha muudatused EMOde ja perearstide töökorralduses, et perearstiabi oleks paremini kättesaadav ja EMO saaks keskenduda erakorralise abi andmisele:
- luua perearsti või üldarsti valveteenus regionaal- ja keskhaiglate EMOde juures, kuhu saab suunata vältimatut abi mittevajavad patsiendid;
- pikendada perearsti kohustuslikku vastuvõtuaega praeguselt neljalt tunnilt kuue tunnini päevas. Eelnevalt tuleks üle vaadata perearstiabi töökorraldus ja vabastada perearstid kõigist arstlikku pädevust mittenõudvatest ülesannetest.
4. Viia haiglad üle ühisele IT-süsteemile.
5. Ravikvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks:
- luua raviasutustes tasulised tõlkevõimalused eesti keelt mittevaldavatele patsientidele;
- kohustada tööandjaid tagama raviasutustes eestikeelne töökeskkond;
- kehtestada eesti keele oskuse tõendamise nõue välisarstidele enne vastavuseksami sooritamist (B2) ja tähtajatu registreeringu saamisel (C1).
6. Vähendada tuleviku tervishoiukulusid, soodustades tervislikumaid valikuid alkoholipoliitikas jt valdkondades.
Lisainfo:
TTOde rahastamine (allikas TAI)
Haiglate kasum tekkis suures osas tänu põhivara sihtfinantseeringule haiglatele riigilt (ja väike osa KOVidelt). Perearstiabiasutustest valdav enamus (400 asutust 420-st) oli kasumis, keskmine tulem 92 000 eurot.
Kasum kasvas võrreldes 2022. aastaga ca 1/3 võrra. Tervisekassa rahastus perearstiabile kokku oli ca 251,5 milj, seega osa Tervisekassast saadud rahast läheb perearstiabiasutuste kasumiks.
