Arstide ja õdede koolitamine üksi tervishoiukriisi ei lahenda, vaja on kaasata ka patsiendid

Juba täna on üle kolmandiku Eesti arstidest üle 55 aasta vana. Kutsekoja OSKA raport näitas, et kümne aasta pärast on meil 140 arsti vähem. Õdede arv väheneb sama ajaga suisa 700 võrra. Teised prognoosid on veelgi pessimistlikumad. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver märkis, et seejuures nõudlus tervishoiuteenuste vastu ei ole vähenemas. Eesti ühiskond on vananemas ning juba praegu on viiendik meie rahvastikust üle 65-aastased. Sellega kaasneb haiguskoormuse kasv. Saab olema vähem neid, kes ravi osutavad, ja rohkem neid, kes ravi vajavad.

Patsientide kaasamine

Juba praegu on suurendatud nii arstide kui õdede vastuvõttu. Tartu Ülikooli residentuuriprodekaani ja Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearsti Helen Reimi sõnul peaksime tänasest enam patsiendid kaasama ennetusse ja edasi ka raviteenuse osutamisse. „Inimesed võiksid olla rohkem teadlikud oma tervisest, eelkõige selle hoidmisest, et tervena elatud aastaid oleks rohkem. Üldhariduslik kool saab valmistada noori ette, et iseennast ja oma lähedasi märgata tervisehädade puhul, osata liikuda ja toituda oma tervist hoidvalt ja arendavalt. Nagu näiteks oleme ühiskonnas elustamise ABC-d õppinud ligimeste aitamiseks,“ rääkis Reim.

Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetooli juhataja Andres Võrk sõnas, et meie ümber olev keskkond soodustab aina enam ülekaalulisemaks muutumist, kuid see tähendab suuremat koormust meditsiinisüsteemile. Küll aga saab meid aidata innovatsioon. „Tänu tehnoloogiale on meil olemas kogu informatsioon meie enda ja meie geenide kohta ning nutiseadmed koguvad andmeid magamise, toitumise ja füüsilise aktiivsuse kohta. Samuti aitavad inimeste käitumist muuta majanduslikud stiimulid, näiteks nii-öelda limonaadimaks ja tervislike toidukaupade käibemaksu vähendamine.“

Priit Tohver märkis, et maailma majandusfoorumi globaalse riskiraporti järgi ohustab teist aastat järjest meid kõige enam väärinfo. Mitte kunagi pole inimestel olnud võimalus otsida nii palju tervisealast infot kui praegu. On tähtis, et tervishoiutöötajad aitaksid inimestel suures infotulvas hakkama saada ja ära tunda teaduspõhise informatsiooni. Inimesed võiksid osata end aidata juba enne arstiga kohtumist.

Karolinska Instituudi teadur Mairi Savage rääkis lähemalt, kuidas see olukord on lahendatud Rootsis, kus olid samuti erakorralise meditsiini osakonnad (EMO-d) ülerahvastatud. „Neil on välja töötatud telefoninõuandla numbriga 1177, kus töötavad väga kompetentsid õed. Nemad saavad vaadata patsiendi haiguslugu ning öelda täpselt, kas inimene saab end ise aidata, peaks minema perearstile või hoopis EMO-sse. Rootslased väga usaldavad seda nõuandlat ning läbi aastate on neil tekkinud harjumus alati enne haiglasse pöördumist sinna helistada.” Eestis on ööpäevaringselt avatud ämmaemanduse ja perearsti nõuandeliin. “

Töökultuuri muutmine

Nii meditsiinitöötajaid koolitavad kõrgkoolid kui ka nende hilisemad tööandjad peavad tähelepanu pöörama sellele, kuidas luua praegustele ja tulevastele tervishoiutöötajatele võimalikult hea töökultuur, et nad süsteemist ära ei läheks ja läbi ei põleks. Helen Reim sõnas, et Eesti pole nii rikas, et saaks lubada ühegi meediku süsteemist lahkumist. Hoolimata bürokraatlikest ja logistilistest ebamugavustest tuleb olla paindlik, näiteks kui noor arst oma kohta alles sektoris otsib ning soovib eriala vahetada. „Tähtis on, et need, kes on tulnud tervishoiusektorisse, kindlasti leiaks endale koha, sest tööpõld on väga lai.“

Andres Võrk lausus, et ökonomistina on ta näinud, kuidas aja jooksul on inimeste ootused oma töökohale kõvasti muutunud. „Varem oli normaalne, et inimene käis tööl kaheksast viieni ja arstid tegid öövalveid lisaks. Mõni IT-spetsialist käib kontoris korra nädalas ja ülejäänud aja töötab kodus. Arst soovib võib-olla samasugust paindlikkust ja sellega peab tööandja tulevikus arvestama.“

Tartu Ülikooli 5. kursuse arstitudeng Karl-Sten Kõrgvee lisas, et see mitte pole tulevik, vaid tegelikult tuleb sellega arvestada juba praegu. Tema sõnul on tervishoius levinud normaalsus teha 1,5 kohaga tööd, kuid juba praegused lõpetajad tahavad nii töötada võib-olla mõni aasta, kuid mitte pikemalt. „Ta ei taha olla haiglas terve elu, vaid ka normaalse inimese kombel elada,“ ütles Kõrgvee.

Tihtipeale pole meditsiinijuhid juhtimist õppinud. Savage tõdes, et Karolinska Instituudis töötades ta nägi, et peamine põhjus lahkumiseks on halb juhtimiskultuur, mis võib luua toksilise keskkonna. Tema sõnul vaadatakse praegu tervishoius juhtimist kui kaasuvat nähtust kliinilise töö kõrval. Tippjuhid on tihti peale ka arstid, kuid tegelikult on see hea spetsialisti raiskamine ja lõpuks kannatavad mõlemad rollid. „Rootsis arstidest juhid pole täiskohaga juhid, nad teevad 30 protsendi ulatuses arstitööd. Haiglasüsteemis on vähe administratiiv- ja tugipersonali, et patsient saaks suurema osa ressurssidest. Samas selle tagajärg on see, et arst, kes on juht, tegeleb hoopis töögraafiku kokku panemisega. Neid ülesandeid lahendatatakse õhtul, lõunapausil ja nädalavahetusel. Oma inimestega suhtlemiseks aega ei leita,“ selgitas Savage.

See tõstatab küsimuse, kas tervishoius töötav tippjuht peab tingimata olema arst. Probleemi teine pool on vähene suhtlemine oma töötajatega. „Ma näen ikka ja jälle, et meie juhid pole hästi tööks ette valmistatud,” ütles Savage. „Juhtimine on sageli rohkem administreerimine: nad on hõivatud aruandluste, raporteerimise ja koosolekutel käimisega, mitte suhtlemisega. Tähtis on näha, mis oma inimesed teevad, kuidas neil läheb ning mis tingimusi neil on vaja, et oma tööd hästi teha. Me ei arene seminaridel ja loengutes, vaid igapäevatöös oma inimestega kohtudes.”

Töötingimuste parandamine on pikk protsess, millega vaikselt tervishoiusüsteem kohaneb. Ka 20-40 aastat sektoris töötanud arst soovib juba praegu teistsugust töökeskkonda. „Paindlikku mõtlemist tuleb juurutada ka meie väga kogenud kolleegide seas, “ sõnas Mairi Savage.

Allikas: Tartu Ülikool. Artikkel on kirjutatud Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse vestlusõhtu põhjal „Mitut meedikut päriselt vajame“.