ARSTID VALIMISTEL | Hasso Uuetoa: praegust perearstisüsteemi ei pea lammutama, aga kõrvale on vaja alternatiivi (1)

Med24 küsib artiklisarjas „Arstid valimistel“ 2023. aasta märtsis Riigikokku kandideerivatelt arstidelt, mis oleks nende arvates Eesti tervishoius möödapääsmatu ja realistlik ära teha?

Autor: Hasso Uuetoa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Oleme tänu sõjakale naabrile, bürokraatlikule Euroopa Liidule ning saamatule valitsusele jõudnud kahjuks „huvitavatesse aegadesse“, mis esitavad rohkelt väljakutseid meie inimestele, riigile, majandusele ja ka sotsiaalsüsteemile. Valimiste eelselt kiputakse jagama rohkelt lubadusi, mida kõike parandama ja edendama hakatakse, kui vaid võimu juurde pääseks! Hiljutisel meditsiinikonverentsil, lubati konkureerivate erakondade esindajate poolt praktiliselt kõike kõigile ja kohe. Tundus nagu raha tuleks seina seest ja neid seinu on palju.

Mina selliseid populistlike lubadusi anda ei saa. Kõrged energiahinnad on halvanud majanduse, ettevõtted pankrotistuvad, mis tähendab, et inimesed hakkavad tööd kaotama, aga just inimeste teenitud maksudest saadud raha on see, mille eest me tugevdame oma kaitsevõimet ning saaksime parandada oma sotsiaalsüsteemi. Järgnevad aastad tulevad keerulised. Praegused energiahinnad on viinud ka mitmed meditsiiniettevõtted võlgadesse. Hiigelsuur inflatsioon on inimeste ostujõust hammustanud ära pea veerandi. Rikas riik tähendab rikkaid inimesi. Meie ei ole jõudnud viie rikkama hulka, pigem oleme viimaste seas.

Meie prioriteet peab olema meditsiinisüsteemi säilitamine, meditsiinitöötajate palkade suurendamine, et säilitada inimeste ostuvõime, ja hoida niigi virelemise piiril kulgev meditsiinisüsteem töövõimelisena. Meil ei ole täna ega homme võimalust rääkida meditsiini- või sotsiaalsüsteemi olulisest arendamisest. Me peame ellu jääma. Aga me oleme kokku kukkumise äärele jõudnud!

Kõige katastroofilisemas olukorras on meie esmatasandi meditsiin. EMO-desse ei pääse piisavalt kiiresti isegi mitte kiirabiga, sest osakonnad on ülekoormatud. Kiirabiautod seisavad patsientidega pikalt, enne kui saavad järgmisel väljakutsele suunduda. Esmatasandi meditsiinis rõhutakse perearstidele, samas ei ole perearste piisavalt, paljud on kohe pensioniikka jõudmas, juurdekasv ei ole piisav ning välja koolitatud arstid leiavad töö sageli hoopis piiri taga.

Noortele arstidele ei tundu praegune perearstisüsteem atraktiivne, kus perearst peab tegelema veel raamatupidamise, firmajuhi, mänedžeri, tööandja ja teiste kohustustega. Noored soovivad elada oma normaalselt elu, tulla esmaspäeva hommikul tööle, võtta nagist puhta kitli ja normaalsel kellaajal oma tööpäeva lõpetada, nad soovivad saada normaalset puhkust ja normaalset palka, aga toimetada arstina, mitte ettevõtjana. Olemasolevat perearstisüsteemi ei peaks lammutama, aga kõrvale on vaja rajada alternatiivne süsteem, mis ülalpool kirjeldatud töötamise võimalust pakuks. Selleks pean vajalikuks kaasata esmatasandi meditsiini süsteemi korraldamisse kohalikud omavalitsused. Ei piisa vaid sellest, et omavalitsus ehitab ilusa perearstikeskuse, mis siis perearstidele välja renditakse. Omavalitsused, kes soovivad olla nn tõmbekeskused, peaksid tagama ka hea meditsiiniabi kättesaadavuse oma vallas/linnas. Selleks on vaja omavalitsuste aktiivsemat osalemist esmatasandi meditsiiniabi korraldamisel.

Me peame reformima oma kõrghariduse süsteemi, sealhulgas ka arstiõpet. Spetsialistide koolitamine on kallis, aga riigi arenguks vajalik ettevõtmine. Paraku lahkuvad paljud ülikoolilõpetajad Eestist, jättes meile vaid koolitamise kulud. Kohati koolitatakse spetsialiste erialadele, kus pole lootustki Eestis tööd leida. Nendele inimestele on ainsaks võimaluseks erialast tööd teha Eesti riigist lahkudes.

Sellisel kujul tasuta kõrgharidus on ennast ammendanud. Tasuta kõrghariduse asemele tuleks luua õiglane ja usaldusväärne õppelaenu süsteem. Riik kompenseerib õppelaenu ehk kulutused spetsialisti koolitamiseks, kui spetsialist jääb Eestisse tööle näiteks vähemalt kahekordseks õpinguajaks. Inimesed, kes soovivad kohe Eestist lahkuda, peavad arvestama sellega, et neil tuleb oma kooliraha ise kinni maksta.

Ebaõnnestunud on nn „noore arsti lähtetoetus“ leidmaks noori inimesi perearstideks ääremaale. Ülikooli ja residentuuri lõpetanud noor spetsialist ei ole küps iseseisvaks tööks kohas, kus ta on oma teadmiste ja oskustega ihuüksi. Noor kolleeg tuleb pigem saata keskusesse, kus on palju kolleege, palju huvitavaid ja keerulisi patsiente, et oleks, mida õppida ja kelle käest uusi oskusi omandada.

Noor inimene alles alustab oma elu, tal on vaja leida omale elukaaslane, luua pere ja tal peavad olema võimalused elada ka normaalset töövälist elu: ta vajab toimivat poodi, ööklubi, teatrit, kino, lasteaeda, tasemel kooli, lastele trenni võimalusi jne. Ääremaadel on need võimalused väga piiratud. Ta alles alustab iseseisvat elu, lisaks kodule, vajab ta oma autot, oma köögimööblit, voodit, öölampi, kohvitassi jne, mida kõike korraga ühegi lähtetoetuse eest ei saa. Noor inimene, kes armastab pulbitsevat elu, jääb sellises olukorras virelema ja lihtsalt põleb läbi.

Samas 55-aastasena tunnen kohati, et ma olen väsinud igapäevasest saginast. Miks mitte veeta oma pensionieelne periood mõnes rahulikumas kohas? Mul on pensionini veel 13 aastat – meeldivas kohas võin ma mõned aastad veel lisaks töötada! See on arvestatavalt pikk aeg ja väga hea investeering! Ma toon endaga kaasa oskused, kogemused, teadmised, mida noorel inimesel pole veel tekkinud ega saagi kunagi ihuüksi tekkida.

Lähtetoetus tuleks suunata 40+ vanuses inimestele, aga mitte ülikooli äsja lõpetanutele.

Riiklikult tuleb reguleerida meie nn meditsiini lipulaevade personalipoliitikat. See pole normaalne, et kaks tipphaiglat on kinnised süsteemid, kust inimesed lahkuvad kas pensionile minnes või tööpostil ära surres. Kahes III etapi haiglas tuleb töölepingud muuta kõikidele tähtajalisteks, kõik töötajad peaksid regulaarselt iga 5 aasta tagant uuesti kandideerima oma kohale ja õigustama oma tööd tipphaiglas. Haigla määratleb, milliste oskustega inimesi ta vajab ja kõik võivad sellel kohale kandideerida, kuid parim võidab.

See mõte haakuks hästi ka eelmise ääremaade ja lähtetoetustega, aga mitte ainult. Tipp-haiglast tulnud spetsialist võiks kergesti leida töö ka väiksemas haiglas, see aitaks samuti teadmisi ja oskusi levitada ning meditsiini üldist taset tõsta.

Riik peaks oluliselt rohkem panustama e-meditsiini arendamisse. Eesti digitiiger on oma hüppevõime ammu kaotanud. Pildipangast uuringud ei avane kas üldse mitte või siis nii aeglaselt, et vastuvõtt on selleks ajaks lõppenud. Digiloost näeb kohati vaid seda, et tegemist on saatekirja vastusega, aga see, kas saatekiri on antud uriini analüüsiks või aju kompuuteruuringuks, jääb sageli selgusetuks. Saatekirjad tuleb ükshaaval avada ja siis jälle sulgeda, et õige leida. Tihti on vaja uuringuid korrata, sest uuringud pole kätte saadavad või üles leitavad.

Eestis on paralleelselt kasutusel umbes 5-6 erinevat e-meditsiini süsteemi (Ester, Lisa, eKliinik, Perearst2 jne) , mida iga haigla ja suurem meditsiiniettevõte eraldi arendab. Selleks on eraldatud suured ressursid. Äkki oleks aeg, et riik hangiks ühe süsteemi, mis töötaks igal pool?

Pildipank peaks olema tasuta riiklik süsteem, kaasaegne, kiire internetiühendusega, rohkete paralleelsete juurdepääsudega, kus leiduksid kõikide uuringute vastused, et saaks vajadusel võrrelda kergesti 5-aasta tagust holter-monitooringut täna tehtuga.

Üheks kvaliteediindikaatoriks võiks olla see, kui suurel protsendil perearstinimistus olevatest inimestest leidub nn baas-EKG pildipangas, kui palju patsiente kirjutatakse haiglast välja nii, et nende EKG haiglast lahkumisel satub pildipanka, millega saaks praegust leidu võrrelda jne.