Arstid saavad COVID-19 taastusravi juhendi, järelravi võib kesta üle aasta

Juhendit tutvustas Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juht, terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja Heidi Alasepp.

Milline on praegu olukord COVID-i järelravis ja mis tingis vajaduse juhendi järele?

Juhendi nimetus on „COVID-19 haigete taastusravi käsitlusjuhend“ ja selle koostamise ettepanek tuli taastusarstidele terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi grupilt. Ühist käitumisjuhendit oli vaja selleks, et kolleegid saaksid pakkuda COVID-19 läbipõdenud patsientidele parimat ravi. See ravi võib kesta aasta, kuid võimalik, et kauemgi. Eestis on 15 pandeemiakuu jooksul registreeritud üle 129 000 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhu. COVID-19 kulg on erinevatel nakatanutel olnud äärmiselt varieeruv. Pea 8000 inimest on vajanud väga raske seisundi tõttu haiglaravi. Paljud patsiendid on erinevate probleemide tõttu aga ambulatoorsel ravil nii peremeditsiinis kui haiglates.

Kui väheneb nakatumine, väheneb haiglasse hospitaliseerimine ning ka statsionaarse järel- või taastusravi patsientide arv. Meie haigla taastusravikliiniku statsionaar oli mitmeid kuid post-COVID statsionaar. Tänaseks oleme taastanud tavapärase töö ning saame taas aidata ka teiste diagnoosidega taastusravi vajavaid patsiente.

Kes on juhendi kokku pannud?

Käsitlusjuhendi koostasid Heidi Alasepp (ITK, terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja), Annelii Jürgenson (PERH), Eve Sooba (ITK), Kaja Elstein (Pärnu Haigla), Aet Lukmann (TÜK), Matko Vucica (TÜK), Rein Kuik (TÜK).

Kellele on juhend suunatud?

Juhend on suunatud kõikidele meie arstidest kolleegidele, kes tegelevad COVID-19 põdenud patsientidega.

Kuidas või mis põhimõtetel on juhend üles ehitatud?

Me kirjeldasime nii kliinilist kulgu kui COVID-19 põdemisega seostatud funktsioonihäireid. Tegemist on multisüsteemse haigusega. Juhendist leiab, mil moel patsienti taastusraviga toetada haiguse ägedas faasis (meie tegevus algab juba intensiivraviosakonnas), st nakkusohu tingimustes. Välja on toodud taastusravi tegevused ja eesmärgid postakuutses faasis, samuti hilisem suunamine nii ambulatoorsele kui statsionaarsele taastusravile. Perearstidel on oma seltsi poolt välja töötatud „COVID-19 käsitlusjuhend esmatasandile“, mida järgides andsime perearstidele suunise, milliste näidustustega patsient füsioteraapiasse edasi suunata.

Arvestades, et COVID võib kulgeda väga erinevalt, siis on eeldatavasti ka järelravi vajadus sageli väga erinev. Kui keeruline oli selles mõttes juhendit teha? Kas saite eeskujuks võtta ka mõne välismaise juhendi?

COVID-19 on olnud meile kõigile suur proovikivi. Tuleb tunnistada, et kogu maailm tegeleb veel selle haiguse tagajärgede tundmaõppimisega. Õnneks küll positiivselt progresseeruvas võtmes. Saame patsiente tunduvalt teadmiste põhisemalt aidata kui näiteks aasta tagasi.

Meie kogemused selle haigusega nii Eestis kui mujal riikides on kasvanud oluliselt. Kättesaadavad on artiklid, uuringute tulemused ja erinevad juhendid. WHO avaldas 2021. aasta veebruaris ülevaate pikaajalise COVIDiga (long-COVID) tegelemise meetmetest, seejuures julgustatakse kõiki edumeelseid klinitsiste selle haiguse ja efektiivsema ravi kohta ka ise teadmisi koguma.

Hea on siinjuures märkida, et oleme Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliinikus dr Eve Sooba juhtimisel alustanud uuringuga „Kopsuhaaratusega koroonaviirushaigusega COVID-19 patsientide seisundi iseloomustus statsionaarse taastusravi alguses ja lõpus Ida-Tallinna Keskhaigla statsionaarse taastusravi keskuses“ .

Mis seisus juhend praegu on ja millal läheb plaanide kohaselt kasutusse?

Käsitlusjuhendi oleme esitanud terviseameti hädaolukorra juhile, peadirektorile allkirjastamiseks ning edastamiseks kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. Rakendama saab seda hakata kohe. Soovin siinjuures tänada kõiki kolleege, kes käsitlusjuhendi koostamisel osalesid. Meie koostöö oli väga konstruktiivne ja asjalik.