Arsti- ja õetudeng: esmatasandil abiõena töötamine pakub palju praktika- ja arenguvõimalusi

Artikkel ilmus mai Pereões. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Pereõde ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Tartu Ülikoolis õppiv arstitudeng Trinity Liisa Lotta Kannus töötas Tartus Tasku Meditsiinikeskuses abiõena kokku ühe aasta, praegu on ta samas kohas tööl abiarstina. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õendust õppiv Evelin Konsap töötab alates 2023. aastast abiõena Otepääl perearst Heiki Annuki praksises ja on saanud pakkumise pärast kooli samas kohas pereõena jätkata.

Suurepärane kogemuste omandamise võimalus

Trinity Liisa Lotta tahtis abiõena töötades omandada kogemusi. „Soovisin kogemust saada ning töötada koos tulevaste kolleegidega, et paremini mõista meditsiini ja tervishoiu erinevaid tahke,“ sõnab Trinity Liisa Lotta. Ta leiab, et esmatasandil töötamine on hea võimalus näha läbilõiget kogu meditsiinist, sest töötades saab puutuda kokku erinevate patsiente vaevavate terviseprobleemidega ja suhelda väga erinevate inimestega.

Õetudeng Evelin sattus abiõena tööle aga praktikakohta otsides. „Olin sügisel endale kevadeks kodu lähedale praktikakohta otsimas ja kirjutasin Otepää perearstipraksise meiliaadressile, kas oleks võimalik sel perioodil tulla praktikale. Selle peale helistas perearst Heiki Annuk mulle, et kas ma oleksin huvitatud lisaks praktikale ka abiõena tööle tulemisest,“ räägib Evelin, kes oli sellest pakkumisest väga huvitatud. „Olin väga huvitatud, sest olin ka varem mõlgutanud mõtteid pereõena tööleminekust pärast kooli lõpetamist ja arvasin, et see oleks hea viis ametit õppida. Abiõena asusin tööle koos kogenud pereõe Heli Linnamäega, kellelt mul on iga päev midagi uut õppida.“

Kollektiiviga sulandusid nii Trinity Liisa Lotta kui ka Evelin kenasti. „Mind võeti väga kiiresti omaks ja arvestati ülikooli kõrvalt töötamise eripäradega. Vajadusel sain siis ja saan ka praegu alati abi küsida, tunnen end kollektiivi osana,“ meenutab arstitudeng Trinity Liisa Lotta.

Ka õetudeng Evelini abiõena töötamise kogemus on olnud väga hea. „Ma ei oskaks paremat juhendajat ega tööandjat tahta. Kõik, kellega tervisekeskuses kokku puutun, on olnud vastutulelikud ja toredad alates esimesest päevast. Pereõde Heli on mind algusest peale toetanud ja julgustanud ning perearst Heiki on alati olemas, kui mul küsimusi tekib,“ kinnitab Evelin.

Arstitudeng Trinity Liisa Lotta meenutab, et abiõena töötades sai teha peaaegu kõike, mida õedki. „Tegevuste hulka kuulusid telefonikonsultatsioonid, tervisetõendite tervisekontrollid, viirusinfektsioonidega patsientide vastuvõtud, krooniliste haigete nõustamine, lisaks ka erinevad protseduurid. Sain esimest korda haavaõmbluste niite eemaldada, teostada otoskoopiat ning kõrvade loputamist,“ loetleb Trinity Liisa Lotta. Ta lisab, et alguses tegutses ta koos pereõega, kuid kogemusega lisandus ka iseseisvust. „Muidugi sain alati kõikide tegevuste juures vajalikke õpetussõnu,“ lisab ta.

Ka õetudeng Evelin on saanud praktiseerida erinevaid tegevusi. „Näiteks oskan vereanalüüse võtta, anamneesi koguda, mõõta ja kaaluda, laste läbivaatust teostada ja nõustada oma võimete piires, elektrokardiogrammi teha, telefonile vastata. Üritan ikka pereõde aidata kõiges, kuid mõningate piirangutega. Soovin alati kõiges kaasa lüüa, et kogemusi juurde saada,“ ütleb Evelin.

Probleeme töötades üldiselt ei ole

Probleemkohti abiõena töötades väga palju ei ole. Arstitudeng Trinity Liisa Lotta nendib, et abiõena töötades oli keeruline infosüsteemidele ligipääsetavus. „Tudengil puudub tervishoiutöötaja kood, mis tähendab, et vajalikku infot tervise infosüsteemist saab vaadata koos juhendava õega. Vahel muudab selline korraldus töö katkendlikuks, teeb olukorra keeruliseks ja aeganõudvamaks nii õe kui ka abiõe jaoks,“ räägib ta. Seega on tema hinnangul väga oluline, et igal alustaval abiõel oleks juhendaja – see annab kindluse ja võimaldab küsida abi. „Meie nimistu õed on väga head juhendajad ning nende poole on lihtne abi saamiseks pöörduda,“ kinnitab Trinity Liisa Lotta.

Õetudengi Evelini jaoks on väike probleem olnud see, et ta on maakoha praksises uus töötaja, seega ei tunne ta veel nii hästi patsiente ja patsiendid teda. „Telefoni teel on juhtunud, et kui ma end abiõena tutvustan, siis palutakse pereõe või perearstiga rääkida. Aga see on normaalne, inimesed vajavad aega harjumiseks minuga ning alati küsin, mille pärast pöördutakse, äkki siiski oskan mina ka aidata,“ lisab ta.

Arstitudeng Trinity Liisa Lotta sõnab, et arstiteaduse õppekava raames ei õpetata süvitsi õendustoiminguid, see muudab arstitudengi töötamise abiõena kindlasti keerulisemaks. „Meile pakutakse praktiliste õendusoskuste valikainet, kuid tegelikult jagub valikainesse kohti vaid umbes 20 tudengile aastas, mis tähendab, et suur osa tudengitest seda valikainet läbida ei saa,“ nendib Trinity Liisa Lotta. „Meie tudengiorganisatsioon, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, on üheks südameasjaks võtnud ka erinevate protseduuride õpetamise, pakkudes erinevaid koolitusi, millest on palju kasu,“ lisab ta.

Evelin õeõppurina aga tunneb, et teoreetiline põhi on all hea. „Arvan, et sain teooriat õppides hea põhja, kuid pereõenduse praktika, mis minul veel on tegelikult tulemas, annab selle kõige parema õppe,“ leiab ta.

Abiõena töötamine kui samm karjääriredelil

Trinity Liisa Lotta sõnul näitas esmatasandil töötamise kogemus, et vahel on vaja vaid paari head ning toetavat sõna, et patsient saaks vajalikku abi. „Kannatlikkus ning kuulamine on olulised. Igaüks, kes tervishoiusüsteemis töötab, peab kiiresti mõistma, et tervishoiu kvaliteedi tagamiseks on oluline meeskonnatöö – tuleb teadvustada, et iga tervishoiutöötaja on väärtuslik liige ning juba ühe liikme puudumisel süsteem logiseb,“ leiab ta. Trinity Liisa Lotta jätkab töötamist abiarstina samas kohas.

Õetudengile Evelinile tõi praktikakoht lisaks kogemusele ka uue töökoha pakkumise. „Perearst Heiki tegi mulle pakkumise jääda pärast kooli lõpetamist pereõena tööle, seega on tegelikult mul juba hea algus tehtud,“ räägib Evelin. „Ma saan õppida tundma erinevaid patsiente, olen tuttav tööruumide ja kollektiiviga. Kindlasti on abiõena töötamine kasulik, sest saab kätt harjutada, muidu erinevate praktikate vahel kipub käeline tegevus nõrgaks jääma,“ lisab ta.

Õetudeng Evelin soovitab abiõena tööle minna kõigil huvilistel. „Olen märganud, et kooli edastatavatest abiõdedele suunatud töökuulutustest on vähe pakkumisi esmatasandil. Tasub ise ühendust võtta ja uurida, kas perearstipraksis otsib abiõdesid,“ lisab ta. „Esmatasandil abiõena töötamine on väga huvitav, patsiendid ja päevad on erinevad. Olen väga rahul oma töökogemusega, õpin palju ning saan oma teadmisi rakendada,“ ütleb ta kokkuvõtteks.

Arstitudeng Trinity Liisa Lotta ütleb abiõe kogemust kokku võttes, et tasub olla avatud meelega ning pidada meeles, et kõigilt, kellel on pikaajalisem töökogemus, on kindlasti palju õppida. „Abi küsimine on töötamise alguses lausa kohustuslik, sest keegi ei pea täiuslikult kõike teadma ning igal inimesel tekivad töö käigus omad nipid ja trikid,“ räägib Trinity Liisa Lotta. Ta jäi kokkuvõttes abiõena töötamise kogemusega väga rahule: „Sain uusi teadmisi, mida ei ole võimalik ainult akadeemilises keskkonnas omandada, ning väga palju suhtlemiskogemust erinevate patsientidega. Soovitan seda võimalust kasutada ka kaastudengitel!“